Koroonapiirangud kasvatavad kiiresti tööpuudust, kuid pikemas vaates naaseb majandus endiste probleemide juurde, mille seas üheks olulisemaks on tööjõupuudus.
Eestis registreeritud töötute arv on viimastel nädalatel jätkanud suhteliselt kiiret kasvu. Kui detsembris oli keskmine registreeritud töötuse määr veel 8,3 protsenti, siis 22. jaanuaril oli see tõusnud 8,7 protsendi juurde. Töötuse kasvu peamiseks põhjuseks tuleb pidada Harjumaal ja Ida-Virumaal rakendatud piiranguid koroonaviiruse leviku takistamiseks. Just neis maakondades on töötute arv enim suurenenud. Eelneva ametikoha poolest on ootuspäraselt lisandunud just varem teenindusalal rakendust leidnud inimesi.
Erinevalt kevadest pole riik sel korral rakendanud piisavalt mõjusaid meetmeid töötuse kasvu piiramiseks. Samas on jätkuvalt ebatõenäoline, et töötus saaks võtta väga ulatuslikke mõõtmeid. See eeldaks, et raskustesse satub mõni uus majandussektor, mida praegu on raske ette näha. Enamiku ettevõtete finantsseis on püsinud vähemalt rahuldav. Vaktsiini saabumine ja ootus, et majandusolukord 2021. aastal oluliselt paraneb, motiveerib töötajaid alles hoidma, sest alles hiljuti oli nende leidmine suur probleem.
Praegu on põhilootus, et koroonaviiruse levik saab vaktsiini abil kontrolli alla ja majandus taastub teisel poolaastal kiiresti. Oodatava majanduskasvu peamine allikas saab olema majapidamiste tarbimine. Peredest enamiku sissetulekuid pole kriis puudutanud ja kui piirangud leevenevad, ollakse varmalt nõus naasma endiste tarbimisharjumuste juurde. Lisatoeks on seejuures kriisi käigus suurenenud säästud ja jätkuv palgakasv. Sügisel lisandub võrrandisse veel pensionireform.
Kahjuks ei ole kindel, et muutused on kiired tulema. Enne kriisi tundus selge, et osa odavast tööstusest end kiire palgakasvu tõttu siinmail kinni paneb ja töötajad tootlikumatele firmadele vabaks annab. Koroonakevad tuletas aga valusalt meelde tarnekindluse tähtsust ja praegu ollakse tootmisahela ümberkorraldamise teemal rohkem kui ettevaatlikud. Seda enam peaksime nüüd ponnistama, et tööstus näeks Eestis võimalust mitte turvalise tootmisbaasina, vaid siia soovitaks luua ka oma tootearendus-, disaini-, müügi- ja turundusosakondi, mis võimaldaksid maksta paremaid palku ja tuua majandusele rohkem tulu.
