Lääne Malevlane: minevikku ei unustata

Kaitseliitlastel on tavaks pidada au sees Eesti eest elanud ja elu andnud inimeste mälestust. Nii ka sel aastal.

Traditsiooniliselt tähistati Haapsalus läänlaste Vabadussõja samba juures jaanuaris pärgade
ja küünalde asetamisega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva, veebruaris Tartu rahu aastapäeva ja Eesti vabariigi 102. aastapäeva, mis algas mälestusteenistusega toomkirikus. Ka Eesti lipu päeval juunis heiskasime Haapsalu lipuväljakul lipu.

Me pole unustanud ka neid kümneid tuhandeid inimesi, keda okupatsioonivõimud siit
kaugele maale saatsid. Küüditatuid meenutasid kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad nii 25.
märtsil kui ka 14. juunil Haapsalus ja Ristil, aga läänlased olid esindatud ka mälestushetkedel Maarjamäe memoriaali juures ja Tallinna Vabaduse platsil.

23. aprillil heiskasime veteranipäeva puhul pidulikult lipud Ridalas, seejärel osalesime
jüripäeva tähistamise teenistusel Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris.

Võidupüha tähistasime eriolukorra tõttu tänavu sootuks teistmoodi ja tavapärast maakaitsepäeva ei peetudki. Võidutuld jagati läänlaste Vabadussõja mälestussamba juures Haapsalu lipuväljakul ja seejärel viisid maleva toimkonna liikmed selle jagamiseks maakonna Vabadussõja mälestussammastele.

Ridalas tähistasime ka 80 aasta taguseid sündmusi. 14. juunil 1940 kirjutas kaitseliidu Lääne Maleva Teataja võidutule vastuvõtmisest Ridala kiriku mäel, mida pidi korraldama Ridala kompanii pealik Johannes Magnus koos Ridala komiteega.

Paraku läks kõik teisiti. 17. juunil oli minu vanaisa sunnitud kõik kaitseliidu ja Ridala valla rahva käes olevad relvad loovutama ning 19. juunil tema ja Ridala kompanii veebel Johannes Rüü arreteeriti. Nemad olid teadaolevalt esimesed okupantide käsul arreteeritud.
Mõne aja pärast arreteeriti ka maleva instruktor leitnant Ferdinand Laurmaa, samuti eelmine maleva pealik kolonelleitnant Karl Mihkel Soo. Kõik need neli mõisteti surma.

Toona jäi võidupüha laiem tähistamine ära ning seda tehti vaikides ja vaikselt lõket tehes.
Seda päeva ja nende meeste mälestust tähistasime tänavu Ridalas võidutule vastuvõtmise,
mälestusteenistuse ja võidutulest süüdatud mälestusküünalde asetamisega mälestustahvlitele.

Augusti viimastel päevadel sai trükivalmis ajaloolase Mati Mandli järjekordne raamat „Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgeaeg ja häving Läänemaal”, mida esitleti septembris nii Haapsalu
kultuurikeskuse rõdusaalis kui ka oktoobris Märjamaa valla raamatukogus. Esitlusel tutvustas ajaloolane oma uut raamatut ja tänas neid, kes ilmumisel abiks olid. Muusikalist vahepala pakkus Haapsalus Läänemaa noorkotkas Remi Reimann, Märjamaal sealsed kodutütred.

Ka Kalle Muuli uue raamatu „Artur Sirgu elu ja surm” esitlusõhtuid korraldasime nii Haapsalus kui ka Märjamaal. Mõlemas kohas avasin ka oma erakogust pärit meenete näituse.

19. septembril korraldasime paadipõgenike mälestusmärgi avatseremoonia Puise rannal,
mis leidis laiadast kajastamist ajakirjanduses. Päeva tegusale kordaminekule aitasid igati kaasa kaitseliidu Haapsalu malevkond ja naiskodukaitse Haapsalu jaoskond.

Oktoobris oli Haapsalu raamatukogus taas tore koostööpäev nimega „Vaata, kes laenutab”
– laenutajateks olid sedapuhku Jüri Tõnisma, Eda Loik, Maire Kruus ja Julia Sirkel.

Kaitseliidu aastapäeval 11. novembril oli samalaadne kaitseliidu Lääne maleva ja naiskodukaitse Lääne ringkonna külalislaenutajate päev Ridala raamatukogus. Raamatukogu juhataja juhendamisel tegid igapäevatööd naiskodukaitse Lääne ringkonna
liikmed Ülle Kaasik ja Raissa Sinkevicius.

Oleme jõudnud Läänemaad esindama ka mujal toimunud mälestusüritustel.
Paremat uut aastat soovides

nooremveebel Heiki Magnus