Kätlin Tamm: väetised kahjustavad kaitseala

Lääne Elu

info@le.ee

Kätlin Tamm, MTÜ Roheline Läänemaa juht. Foto: Malle-Liisa Raigla
Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
Kätlin Tamm, MTÜ Roheline Läänemaa juht. Foto: Malle-Liisa Raigla

1957. aastast on Matsalu looduskaitseala ja hiljem rahvuspark range kaitse all olnud kui rahvusvahelise tähtsusega rändlindude elu- ja peatumispaik.

Tänu rangele kaitsele on Matsalu näol tegemist maailmas ühe väga ainulaadse veel säilinud alaga, kus inimmõju loodusele on väike ja kus just linnud saavad elada ning toituda rahus ja häirimata. Meie hinnangul kaasneb suur negatiivne mõju Matsalu rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, kui kavandatav kaitse-eeskiri kinnitatakse sellisena, nagu see praegu on esitatud.

Praeguse kava järgi langeb kaitsestaatus umbes 20 000 hektaril mere- ja jõealadel. Samal ajal muutub vabamaks kalastamine. Viimastel aastatel on Matsalus harrastuspüüdjate hulk jõudsalt kasvanud, praegu kehtiv Matsalu kaitsekorralduskava aga soovitab säilitada üldjoontes praeguse kaitse-eeskirjaga seatud kalapüügipiirangud.

Ka paljude maismaa-alade kaitsestaatus langeks. See tähendab, et edaspidi on lubatud rohkem majandustegevust. Näiteks metsaraie tingimusi plaanitakse lõdvendada. Lubatakse lageraie lepikutes kuni 1 ha; praegu on lageraie keelatud.

Keskkonnaamet väidab seletuskirjas, et biotsiidi, taimekaitsevahendite ja väetise kasutamine piiranguvööndisse jäävatel põllu- ja õuemaadel ei kahjusta kaitse-eesmärke, sest nendele aladele ei jää looduskaitseliselt olulisi väärtusi. Praegu kehtiv kaitse-eeskiri seab nende ainete kasutamisele nii ajalised kui ka koguselised piirangud, uues piiranguid ei ole. On teada, et biotsiidid ja väetised hävitavad looduslikku mitmekesisust, halvendavad muldasid ja mõjutavad põhjavee kvaliteeti. Nendel põldudel toituvad lagled ja haned.

Kuigi keskkonnaamet on kohustatud töötama läbipaistvalt ja põhjendama oma tegevusi, ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks on neid muutusi vaja. Puuduvad viited uuringutele ja seiretele, mis neid põhjendaks. Puuduvad ka Natura mõjuhinnangud, mida keskkonnaamet on kohustatud tegema.

Keskkonnaamet viitab ainult Udo Timmi 2009. aasta ekspertiisi tulemustele ja ütleb umbmääraselt, et kaitsekord vajab kehtivate seadustega kooskõlla viimist. Tutvudes aga Uudo Timmi ekspertiisiga, ilmneb, et uus eelnõu läheb lausa vastuollu eksperdi soovitustega.

Matsalu rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku ning on kohustatud rakendama vajalikke meetmeid, et vältida selliste looduslike elupaikade seisundite halvenemist ja liikide märkimisväärset häirimist, mille kaitseks ala on määratud. Keskkonnaamet on kohustatud hindama kaitse-eeskirja muutmisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi, kuid ei ole seda meie arvates teinud.

 

Vastulause keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialistilt Kätlin Kurelt

See ei vasta tõele, et väetiste kasutamisel kaovad piirangud. Ka uue kaitse-eeskirja eelnõus on kavandatud piiranguid väetiste, biotsiidide ja taimekaitsemürkide kasutamisele.

Kaitse-eeskirja kavandiga on piiranguvööndis planeeritud lubada väetiste kasutamist vaid põllu- ja õuemaal. Sihtkaitsevööndis ja muul juhul piiranguvööndis, näiteks metsamaal ja looduslikul rohumaal, ei ole nende kasutamist jätkuvalt plaanis lubada. Peale kaitse-eeskirja reguleerib väetiste kasutamist ka veeseadus, mida tuleb järgida samal ajal.

Väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine põllu- ja õuemaal on kindlal ajavahemikul (1. novembrist 31. märtsini) lubatud ka praegu kehtivas eeskirjas.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
11 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
pardisitt ka keelata
4 aastat tagasi

Pool eestit on neid eksperte täis, kes üritavad pappi teha kuulutades oma luulusid. Ametnikel on huvi neid ideid elle viia, siis on tööd.

Nojah
4 aastat tagasi

teie jaoks on ainult raha tähtis, teise jaoks loodus, ümbritsev keskkond. Hauas lõpetavad kõik ühtemoodi, ei saa sa oma dollarite eest ka seda õnne mida püüad, see selge ju.

elisa
4 aastat tagasi

Õnneks on ta seal.
Hääletan.

Sass S
4 aastat tagasi
Reply to  elisa

Mina ka !

Läänlane
4 aastat tagasi

See tädi ka ei väsi.

Ah mis
4 aastat tagasi
Reply to  Läänlane

Väga hea ju. Mis te arvate, mis saaks Eestimaa loodusest üleüldse, kui ei oleks selle kaitsjaid olemaski? Mulle ei meeldi ka äärmuslikud sõgedad, aga meil Eestis selliseid on vähe, kes mingite dollarite eest ise ka ei tea mida teevad või kaitsevad blm näiteks jne. Aga sellele tädile minu poolt jõudu ja jaksu tööstuskapitalismi vastu seismisel!

jajah
4 aastat tagasi

ma arvan, et ülemäärane tarbimine tuleks inimkonnal ära keelata, siis tekiks mingigi lootus, et midagi paremuse poole läheb

hmm
4 aastat tagasi
Reply to  jajah

Tarbida ei saa rohkem, kui kõhtu mahub. Ülemäärane tootmine ikka tuleb ära keelata, mitte tarbimine.

Postimees
4 aastat tagasi

Veised keda seal massiliselt karjatatakse väetavad ka juuu või on sittumine neil roheliste ja lillade poolt ära nüüd keelatud tapamaja ähvardusel?

Ahsoo
4 aastat tagasi
Reply to  Postimees

pakub nalja või, et kaunist looduse ala mürgitatakse!? Mees sa saad väärtustest siin ilmas valesti aru.

Õige
4 aastat tagasi

Kogu Matsalu vesikonnas tuleks väetised ära keelata.