Rahandusministeeriumi 2020. aasta augusti statistika põhjal on Haapsalu linn Eestis suuruselt teine võlakoormusega omavalitsus – tervelt 55,66 protsenti põhitegevuse tulemist. Meist on küll valgusaastate kaugusel Setomaa vald (95,82 protsenti) ning meiega sama pulga peal on veel Paide linn ja lähedal ka Türi vald, kuid üldist pilti vaadates on selge, et Haapsalu on või kehvade otsuste korral saab olema tulevikus raskustes.
Loomulikult soovib iga omavalitsus pakkuda oma elanikele paremaid võimalusi. Kui endal pole võimalusi, tuleb võtta laenu. Minu hüpotees on, et iga ratsionaalselt mõtlev inimene analüüsib enne laenu võtmist oma majanduslikku võimekust. Ilma laenudeta ei saa meist ilmselt tänapäeval elada keegi. Kas aga Haapsalu linna kõrge võlakoormus on põhjendatud? Linna elanikkond vananeb ning igal aastal väheneb elanike arv paarisaja inimese võrra. See tähendab, et meil ei ole maksumaksjaid, veel vähem on meil jõukaid maksumaksjaid, kes suudaksid omavalitsuse tegevust turgutada.
“me laename tuleviku arvel” kui omal ajal pr.Danilov poleks julgenud laenurahaga Promenaadi korda teha siis oleks see tänaseni räämas ! Asi pole laenamises vaid laenuraha kasutamises !
Sellel muidugi noor mees vahet ei tee !
Roger. Kas Sinule omal ajal tasuta antud kirjaoskus on põhjendatud..?
Haapsalu on nagu vaene võlapuntrasse sattunud tulevane pensionär. Ainuke vahe, et viimane saab oma II samba säästud võlgade katteks välja võtta. Haapsalul pole isegi seda võimalust.
Rumalus
Haapsalu linn mitte ei satu tulevikus rahalistesse raskustesse vaid on olnud raskustes juba pikemat aega. Tõsisemaid investeeringuid pole siinmail ju ammu nähtud. Raudsepale vahel muidugi jagub aga sedagi näpuotsaga.
Pole jah eriti investeeringuid:)))
Eriti viimase 3 aasta jooksul
Teeks mingi kokkuvõtte?
MIS ON SU KODUKOHA JUURES 3 AASTA JOOKSUL PAREMAKS MUUTUNUD 🙂
Jälle üks “tark”. Ära muretse, linnaga on kõik korras, laenuraha ei ole maha joodud, vaid investeeritud paremasse tulevikku. Linna juhtimises leidub ka arukaid inimesi, nii et pole vaja muretseda.
Näiteks kuhu seda investeeritud on?
Kuurortlinna kui suvituskoha arenfamiseks, spordi ja noorsoole mõeldud tegevuste arendamisse. Mis rahadega see kool ehitati? See tuli vist mujalt või oli omavalitsusel ka kohustus mingi osa ?
on tark, valime rogeri
Õpi ja kooliaeg tasuks enne võtta. Seejärel vaataks valimist, võibolla kaaluks siis.
Valimised tulemas?
sajad tuhanded põgenikud ootavad pikisilmi siia TÖÖLE tulemist, et siduda oma elu kauni eestimaaga, leida siit , põhjamaa veneetsiast uus kodu, hakata ülesehitama koos meie vananenud rahvaga uut, unistuste riiki, kus kõik armastavad kõiki, kus ei ole vähemusi, kus kõik on üks sugu ja kus valitseb brusseli ülemvõim – allleluuja
Aga TULEVIKUS on see kõik juba uute asjameeste mure. Mina olen selleks ajaks vastutusest prii 🙂
Linn peaks hakkama reaalselt analüüsima tulude suurendamise võimalusi. Hetkel kehtivad arengukavad, strateegiad jms on 1. kursuse üliõpilase tase. Tulevikuvaate puudumine on linnavalitsuse suurim häda, samas ega ka operatiivjuhtimine suurt positiivsust ei süsti. Aeg muutusteks järgmisel aastal on ainuvõimalik samm. Ega kohalik konnatiik muudmoodi ei arene kui aegajalt tuleb värsket vett peale lasta või olemasolevat vett puhastada.
Kogu muutuse küsimus on vaid õiges linnapeakandidaadis. Kindlasti ei ole vastaseks Vikman, Mäesalu või Vallimäe.