Võidupühal meenutati Ridala kirikus 80 aasta taguseid sündmusi Ridalas, kui toonaseid kaitseliitlasi hakati arreteerima.
Esimese Eesti Vabariigi ajal tähistati suurejooneliselt Võidupüha alates 1934. aastast. Seitsmenda Võidupüha tähistamine oli ettevalmistatud ja pidi toimuma kõikjal Eestis 23. juunil 1940, ja seda ka Ridalas.
Olukord Eesti Vabariigis muutus sekunditega ja me teame, et VII Võidupüha tähistamine jäi vaid paberile.
17. juunil 1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi ja sisse toodi täiendavalt 150 000 okupanti Venemaalt. Samal päeval saadeti malevatesse kaitseliidu ülema raadiogramm, milles kästi kõik kaitseliitlaste käes olevad relvad kokku korjata ja koos malevate ladudes seisvate relvadega okupantide sõjaväe ladudesse ära anda. Sellega oli alanud kaitseliidu likvideerimine.
19. juunil 1940 toimus okupeeritud riigi Ridala vallas esimeste kaitseliitlaste arreteerimine. Okupantide nõudmisel arreteeriti KL Ridala kompanii pealik Johannes Magnus Kolila küla Mihklijaani talust ja kompanii veebel Johannes Rüü Saanika küla Tikerpuu talust. Mõned nädalad hiljem arreteeriti sama lavastusega veel KL Lääne maleva instruktor leitnant Ferdinand Laurmaa Haapsalust ja maleva eelmine pealik kolonelleitnant Karl Mihkel Soo Tartust.
Kõik neli kaitseliidu ohvitseri mõisteti lavastatud kohtupidamiste kaudu okupantide poolt surma mahalaskmise läbi.
Samal õhtul süüdati Ridala kirikuaias ka jaanilõke.
Arvo Tarmula fotod
Kommunist oli kaua aega meie peaminister, hulk kohalikke igasugu asjapulgad, kõik elavad või sees
väärikas ja vajalik sündmus tähistamaks meie esiisade vaprust ja võitlust omariikluse ja vabaduse eest. Kuid , kes olid need represeerijad ja kommunistid, kes teisi eestlaseid ja kaitseliitlasi siberisse saatsid? Kas nende nimed on teada? Kas täna on ka Lääne malevas endisi kommuniste? Või on uus põlvkond peale kasvanud?