Lääne-Nigula vallavalitsus võttis koos ärimees Koit Uusiga ette üürimaja ehituse. Moodsas majas on 18 kolme-, kahe- ja ühetoalist korterit, mis valmivad augusti lõpuks. 1. septembril, kui õpilased kooli lähevad, loodetakse võtmed esimestele üürnikele üle anda.
Lääne-Nigula valla raha kaks miljonit eurot maksva maja ehitamiseks ei kulu, see tehakse valmis Kredexi toel ja eraettevõtja rahaga. Küll aga saab Lääne-Nigula vald kaasa rääkida, mis tingimustel ja kellele kortereid välja üürida.
Tilga tõrvana meepotis tundub esimese hooga hind – üür ulatub paarisajast eurost kolmesaja euroni. Jah, see on kindlasti odavam kui Tallinnas, Pärnus ja Haapsalus, aga odav mitte. Kohaliku omavalitsusega koostöös ehitatud üürimaja puhul läheb mõte iseenesest nn sotsiaalmajadele või -korteritele, mida leidub igas vallas ja linnas. Enamasti mitte kõige paremas korras ja mitte kõige paremini hakkama saavatele valla- või linnaelanikele. Ühest küljest võibki tekkida küsimus, kellele või milleks Maali üürimaja üldse ehitatakse, kui selle ehitamise tingimus on, et kortereid tuleb välja üürida turuhinnaga.
Teisest küljest on just Maali üürimaja see, mis peaks murdma arusaama, et maaelu on midagi nigelat ja odavat. Et maale tagasi pöörduvad linnast vaid need, kes pole seal hakkama saanud. Või elavad seal need, kes pole kunagi ära pääsenudki. See kõlab aksioomina, aga ei ole.
Kunagise maaeluministri Mart Järviku unelm maaelu ellu äratamisest võib täituda, aga mitte utoopiana elustada maa jagamisega 1930. aastate talupidamine. Pigem elustavad maaelu moodsad üürimajad. Linnamäe on olnud kasvav ja arenev maakoht juba enne, kui seal üürimaja ehitus algas. Võib vaid aimata, kui palju see edaspidi arengule hoogu juurde annab. Viimast ennustab see, et üüriletulijaid on rohkem, kui majas on kortereid.
Pole mõtet mõnitada “Au kolhoosi korrale õnn tuli meie õuele “,töötasin ise veerandsajandit edukas kolhoosis ja elu oli lill.Suur viga tehti Laali ajal kui kõik laiali lammutati ja seda ka edukad majandid ! Seal kus me täna oleme aitab vaid üks -ääremaade soodsam maksusüsteem ja seda neile firmadele mis ka päriselt ääremaadel töötavad ning tööd annavad. Täna on kogu elu koondunud ainult Tallinnale väheke on jäänud ka Tartule Pärnule. Kuidas kommenteerite raadiost kuuldut-“nüüd on ka läänemaalastel elu soodsam sest Pärnus avati …..” ? Isegi meie oma ajakirjanik ei jäga eestist midagi miks siis imestada kui Trump`il on kama kaks kas… Loe rohkem »
Ehitab KEK? J.Lauristini min. kolhoosile? Au kolhoosikorrale!
Muidugi oli äärmiselt hädavajalik märkida ära EKRE Järviku “utoopiline unelm” Linnamäe üürimaja ehituse teemas… Hea et Laali Malti veel meelde ei tuletatud…
Kuidas sa muidu Heade Mõtete Mehe aupaistele läiget annad, kui mingit udu juurde ei luuleta.
Peab ikka peast soe olema, et minna maale korterisse elama mille eest tuleb maksta kõrgemat üüri kui kohati linnas.
Ilmselt on tekkinud uus seltskond maale ihalejaid. Kui muiste ehitati külakeskustesse kortermaju kolhoositöölistele, ehkki ehe maaelu seostus eramuga, millest naaber ei paistnud, siis tänu autostumisele ja lihtsalt väiksemas/vaiksemas miljöös elamise soovile koliks ehk mõnigi tallinlane tutikasse küla-kortermajja. Krõbedat, kuid lisakohustusteta üüri on ka mugavam maksta, kui nt. Linnamäe vanadest kortermajadest siduva pangalaenuga remontivajav korter osta (mida on pärast raske müüa. Kõigile ei meeldigi müügitöö). Ei imesta, kui taoline üürikorter osutub odavamaks alternatiiviks vanadekodule – pensionärile, kes igapäevaeluga hakkama saab.