Lääne prefekt Kaido Kõplas ütles Lääne Elule, et Eesti ajaloo esimese massitulistaja Mikk Tarraste motiivid on täiesti arusaamatud.
Mikk Tarraste tulistas laupäeva õhtul mootorratturit, samuti Žigulid, kus oli apteeker Ülle Heinver koos abikaasa ja lapselastega, samuti üht patrullis olnud politseinikku. Praegu on reede hommik, te olete neli päeva asja uurinud. Mitu inimest ja autot tema püssitule alla veel jäi?
Praegu saab öelda, et vähemalt üks auto sai veel kuulitabamusi. Uurimine selgitab, kui palju veel autosid ja mis on üldse pihta saanud. Sellega läheb aega, sest veel on autosid pihta saanud, ka politseiauto.
Mis marki tsiviilisikute auto oli?
Mootorratturi järel sõitis vähemalt veel üks sõiduauto, marki ma öelda ei saa.
See auto sai tabamuse radiaatorisse?
Jah.
Kas see auto põgenes sündmuskohalt?
Täpselt. Pihta saanud inimesed on ajakirjandusest läbi käinud. Hukkus mootorrattur, Žigulis oli viis isikut, kellest neli said kuulitabamuse. Pluss üks politseinik, kes sai kuuliga pihta, aga vigastusi tal ei ole, turvavarustus kaitses ära.
Kui kaugel asus sündmuskohast politseinik, kelle kiivrit kuul tabas?
Mina ei tea täpset kohta, uurimismaterjalides on see kirjas, kus politseinik täpselt seisis, kuid lask toimus 100–150 meetri pealt politseiniku suunas.
Kas see oli sihilik püüd tabada politseinikku?
Uurimise käigus selgitame selle välja, praegu ma seda öelda ei oska.
Te otsisite tunnistajaid. Mitu olete leidnud?
Tunnistajaid on üle 15, kellega teeme menetlustoiminguid.
Kuidas te kirjeldate Mikk Tarraste käitumist hukkunud mootorratturiga?
Praegu seda politsei ei saa kirjeldada, sest ekspertiisitulemused on laekumata. Me ei oska öelda, kust täpselt kahtlustatav meesterahvas mootorratturit lasi, kui kaugelt, mis suunas, sest ekspertiisi tulemusi pole. See oleks puhas spekulatsioon, kui hakkaksin tema käitumist hindama.
Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt kirjutas, et see nägi välja nagu sihilik hukkamine.
Kuulujutte on palju, millega oleme töötanud. Alustades kahest pantvangist, kes on kohapeal võetud, ning et kahtlustatava meesterahvaga koos oli veel üks isik. Ajakirjanduses on ilmunud erinevad versioonid, aga meie peame nende kõikidega töötama. Praegu saame öelda, et pantvange ei olnud, kahtlustatav meesterahvas oli üksi, kõike muud ma kinnitada ei saa.
Kui ma loen Žiguli roolis olnud mehe käitumise kirjeldust, siis jääb mulje, et kui ta oleks närvid kaotanud ega poleks minema sõitnud, oleks autos kõik hukkunud. Kas ma saan õigesti aru?
See on jällegi see, et politsei lähtub kindlatest tõenditest. Praegu saame öelda, et tulistamine Žiguli pihta algas siis, kui auto liikus kahtlustatava meesterahva suunas. Kui palju edasi ja kust ning millises koguses tulistati, see on veel selgusetu. Ekspertiis ütleb täpselt, aga kindlasti mitukümmend korda. Siit võib ise järelduse teha, et kui see auto oleks seisnud, mis siis oleks edasi saanud.
Et ainuüksi Žiguli suunas mitukümmend korda? Kas nii eest kui ka tagant?
Me oskame öelda, et mitukümmend korda. Kas eest, tagant või küljelt, seda ütleb ekspertiis.
Mitu korda Mikk Tarraste jõudis selle õhtu jooksul tulistada?
Oi, see on väga hea küsimus. Olgem realistid, ilmselt täpset arvu ei saa me kunagi teada. Aga me räägime mitmetest kümnetest laskudest. Praegu leitud kuuliaukude järgi saab öelda, et mitmed kümned korrad.
Aga kui palju politseinikud tulistasid?
Politseilaske on hästi kerge lugeda, sest absoluutselt iga padrun on arvel. Aga räägime ka mitmetest kümnetest laskudest. Tulevahetus oli suur.
Mitu relva Tarrastel autos oli ja mitmega ta pärast autost lahkumist ringi liikus?
Kahtlustataval meesterahval oli kokku neli registreeritud tulirelva, millest kaasas oli kolm. Üks leiti autost, kahe asukoha ta näitas politseile. Milliste relvadega ja kuhu ja kui palju ta lasknud on, selle näitab ekspertiis. Ühe tulirelva leidsime kodunt.
Ja üks relvadest oli optilise sihikuga, mis lubas tulistada kaugele ja väga täpselt, juhul, kui laskjal oli soov kedagi surmata.
Uurimise huvides ei saa ma seda praegu kinnitada.
Mis olid Mikk Tarraste teo motiivid?
Motiiv selgub uurimise käigus, kui oleme kõik detailid – tema enda ütlused, tunnistajate ütlused, erinevatel menetlustoimingutel tema endaga kogutud andmed, sündmuskoha vaatluse–uurimisel kokku pannud. Praegu seda veel öelda ei saa.
Ilmselgelt ta ei tahtnud kedagi röövida ega olnud tegu ka enesekaitsega.
Need versioonid on äärmiselt ebatõenäolised. Uurimise lõpuks selgub võibolla täpne tema teo motiiv. Praegu on see täiesti arusaamatu.
Kas tegu on Eesti ajaloo esimese massitulistamisega?
Hästi küsite. Lähiajal pole toimunud sellist tulistamist, kus inimene avab tule inimeste pihta, keda ta ei tunne, kellega tal mingit seost ei ole. Ja ma mõtlen korra – eelmise sajandi 90ndail oli tulistamist palju, aga need olid kuritegelike gruppide omavahelised tulevahetused, kus hukkus inimesi päris mitu. Aga sellist ma tõesti ei mäleta, et oleks tulistatud inimeste pihta, kellega igasugune seos puudub. Mulle ei meenu sellist tulistamist. Meil on olnud juhtumeid, kus inimene on tapnud oma pereliikmed, aga sellist avalikus tulistamist ei meenu. Ma arvan, et see võib olla küll esimene massitulistamine.
Kuhu ma küsimusega jõuda tahan – massitulistamise puhul muud motiivi polegi vaja peale ebaratsionaalse soovi inimesi hukata.
Selles suhtes küll, aga kusagilt see soov või mõte tuleb. On vaja hinnata kahtlustatava käitumist, inimestega suhelda, üle kuulata, vaatlusi teha, olustikku hinnata sündmuskohal, et jõuda selleni, miks inimene roima toime pani.
Kas võib tegu olla sellega, et Eesti on kolm kuud elanud koroonakriisis ja selle mehe käitumine peegeldab pingeid ühiskonnas?
Koroonakriisi ma sisse ei tooks. Töö- ja majanduspingeid võib olla küll, sest kahtlustatav isik oli politsei- ja piirivalveametiga lepingus, mis lõppes veebruaris natuke enne koroonakriisi. Raske öelda, miks inimene nii käitub. Isik oli tarvitanud alkoholi ja ravimeid, eks tulemit tuleb sealt otsida.
Mis leping oli Tarrastel politseiga?
Tal oli ettevõte, mis osutas politsei- ja piirivalveameti kinnipidamiskeskusele meditsiiniteenust.
Kas lepingu lõppemine tähendas seda, et mees sattus rahaliselt keerulisse olukorda?
Ma ei viita sellele, et see oli isiku käitumise põhjuseks.
Mikk Tarraste auto trajektoori vaadates tekib kahtlus, et kas ta tahtis äkki Lihula bensiinijaama klaasidesse sõita, et seejärel tuli avada inimeste pihta.
Meie seda uurimisel tuvastanud ei ole, et tal oleks olnud soov bensiinijaamas tulevahetus korraldada. Peab arvestama, et Virtsu–Risti maanteed olid pinnatud, teel oli värske killustik. 30 km/h keelumärk oli äsja ära võetud, nii et seal oli olusid, mis võis auto liikumist mõjutada.
Te tahate öelda, et lahtisel killustikul kaotas Tarraste bensiinijaama juures ristmikul suurel kiirusel kontrolli auto üle?
Me ei saa seda väita ega kinnitada uurimise huvides.
Politsei sai väljakutse Lihula bensiinijaama, kus Tarraste autosid mõlkis ja vastu seina sõitis, laupäeval kell 21.44. Toimetusele on väidetud, et kuna Tarraste roolitud Subaru liikus kahtlaselt, siis sai politsei teate juba varem. Kas see on tõsi?
Meile ei tulnud sel päeval enne Olerexi õnnetust ühtki teadet kahtlaste sõidukite kohta Lihulas.
Mida politsei esmaspäeval suurte jõududega tulistamispaigast uuesti otsis?
Kammisime kogu sündmuskoha uuesti läbi, et kindel olla, et midagi kahe silma vahele ei ole jäänud, et veel tõendeid leida ja kahtlustatava meesterahva kogu liikumistrajektoor läbi käia. Et endale kindlust saada ja tõendeid koguda.
Kas leidsite midagi uut?
Ma ei saa seda öelda.
Politsei pole kordagi öelnud, et kus Tarraste kinni võeti?
Ma ei oska öelda, kas seda oleme öelnud, aga uurimise huvides ei ütle ka.
Kui suur on ala, millel Tarraste laupäeval pärast tulistamise algust liikus?
Meie oleme teinud tööd kolmel ruutkilomeetril.
Mida te alkoholi ja ravimite kohta öelda saate?
Joove ei olnud suur, täpselt öelda ei saa. Ravimite ja alkoholi koosmõju ütleb ekspertiis.
Kas olete oma uurijatelt küsinud, et miks Mikk Tarraste oma suvekodus telgis magas?
Jah, ma olen seal kodus käinud. Me küsime endalt väga palju küsimusi, meil on uurimisversioonid, aga see on ka asi, mida avalikkusega enne kohut jagada ei saa.
Kas Mikk Tarraste oleks pidanud relvaloa saama?
Minu isiklik arvamus on, et ei oleks pidanud saama.
Kui Mikk Tarraste läks Põhja prefektuuris ametniku juurde, siis mis alusel oleks saanud keelduda?
Politsei kontrollib tausta, piirkonnapolitseinik teeb kodukülastuse ja küsitleb ning pärast seda teeb politsei kaalutletud otsuse. Antud juhul politseiametnikud ei näe kustunud karistust, isegi kui näeks, siis seda teadmist kasutada ei tohi. Kui inimene on oma karistuse kaotanud, siis eeldatakse, et inimene on sellest midagi õppinud. See on selle meetme eesmärk. Küsitlus, vestlus, kodukülastus ja arstikontroll annab aluse teha politseinikul kaalutletud otsus. Praegu tagantjärele tark olla on lihtne.
Eks me peame relvaloa kontrolli parendama ja efektiivsemaks muutma. Küsimärk on, et kas inimesel peab nii palju relvi olema. Igal relval peab olema luba ja inimene peab ütlema, et mis on relva omamise eesmärk.
Te vastutate kuue maakonna turvalisuse eest. Kuidas te olete rahul tööjõu hulgaga, mis teil on kasutada?
Koroonakriisis langes ilmselt kõige suurem koormus Lääne prefektuurile, sest tuli sulgeda saared ja Ikla ning veel neli piiripunkti. Me saime hakkama ja meil oli ka veel reservi, kes oli valmis välja tulema.
Tahan jõuda oma jutuga sinna, et Lihula tulistamisele reageerisid Haapsalu ja Pärnu, liikluspatrull ning kiirreageerijad. Kiirreageerijad jõudsid Pärnust pärast tulistamise teadet kohale 25 minutiga. Me võime selle üle arutada, kas see on kiire või mitte. Võime pikalt spekuleerida, et kui seal lähedal oleks olnud patrull… Tallinna kiirreageerijad, K-komando ja hiljem helikopter jõudsid samuti operatsioonil osalema. Tugevalt üle 50 inimese, ja me ei räägi staabist või uurijatest. Ma usun, et me saame hakkama oma ülesannetega.
Igasse asulasse ei ole mõtet patrulli panna. Lääneranna vald on turvaline, kus on aastas 100–120 sündmust, kuid paraku on seal meile peavalu valmistav Risti–Virtsu maantee, kus kiirused ei ole väikesed, sest parvlaevale kihutajad ei oska oma aega planeerida.
Oleks hea, kui oleks rohkem, aga praegu suudame turvalisuse hästi tagada. Igas vallas on piirkonnapolitseinik ja kahe valla peale ka noorsoopolitseinik. Eesti politsei on üks meeskond, kui vaja, siis ka Põhja prefektuuri patrull tuleb meie alale. Me saame hakkama.
Politsei peadirektor Elmar Vaher rääkis esmaspäeval pressikonverentsil, et kui tuli väljakutse Lihula bensiinijaama, siis Pärnu patrull ei hakanud kohe sõitma, vaid tegeles edasi parasjagu pooleli oleva juhtumiga. Kui ma seda kuulsin, siis mulle tundus, et Lihula on politsei poolt hüljatud.
Ma ei ole nõus sellega, et on hüljatud. Patrull oli teisel pool Pärnut, sest vormistas avariid ja oli kinni peetud ka üks auto maanteel. Laupäeva õhtul olid nii Haapsalu kui ka Pärnu tänavad puupüsti rahvast täis. Minu korraldus oli, et baarides peab politsei nähtaval olema, et vestelda inimestega, et nad hoiaks distantsi koroonaviiruse pärast. Rõhk oli meil laupäeval linnades, et rahvas hoiaks distantsi. Samal õhtul oli meil ka kaklusi. Viljandi patrull tuli Pärnusse kaklusi lahendama, sest Pärnu patrullid olid kõik Lihulas. Tööd oli linnas palju.
Tule taevas appi. Ja seda kõike kõigest Lihulas.