Inimese keha ja nägu on tema isikuandmed, kuid poes, kohvikus või niisama tänaval jalutades võime endalegi teadmata sattuda võõra kaamerasilma ette ning juhuslik foto või video võib jõuda kellegi sotsiaalmeediasse või ajakirjandusse. Advokaat selgitab, kas ja millal tohib inimesi pildistada ja filmida.
Inimeste pildistamisel või filmimisel avalikus ruumis tuleb arvestada isikuandmete kaitse reeglitega, kuna inimese keha ja nägu on tema isikuandmed. Rusikareegel, mida pildistajal tuleb meeles pidada, on: kui inimene on fotol või videol äratuntav, tuleb enne materjalide avaldamist sotsiaalmeedias küsida inimese nõusolekut ning kõik äratuntavalt pildile jäänud inimesed peavad olema pildistamise ja fotode avaldamisega nõus. Eriti ettevaatlik tuleb olla siis, kui pilti või videot soovitakse näidata sotsiaalmeedias avalikul kontol.
Pildistatava nõusolekut ei ole vaja, kui foto tehakse enda otstarbeks – isiklikuks kasutamiseks loetakse näiteks pildi jagamist sõprade ja pereliikmetega.
Kui inimene ei ole fotol või videol äratuntav, ei ole nõusolekut tarvis. Isegi siis, kui inimene ise tunneb ennast ära, näiteks riiete või olukorra järgi, ei ole tegemist isikuandmetega. Küll aga tuleb arvestada, et mõnikord on inimest võimalik tuvastada ka ilma nägu avaldamata, nt tätoveeringute kaudu – sellisel juhul on tegemist isikuandmetega.
Inimeste pildistamine ajakirjanduslikul eesmärgil ja fotode kasutamine ajakirjanduses on lubatud ka ilma pildistatava nõusolekuta. Meedias avaldatud fotod ja videod peavad olema kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning nende avalikustamine ei tohi kahjustada inimese õigusi. Avalikus ruumis tehtud fotode ja videote tegemisel ning avaldamisel peab olema ka ajakirjanduslik eesmärk.
Avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul asendab inimese nõusolekut tema teavitamine. Teavitada tuleb sellises vormis, mis võimaldab inimesel heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada.
Inimese nõusolekuta lubab seadus inimese isikuandmeid kasutada päevakajalistel sündmustel, nt meeleavaldusel või rahvaspordisündmusel ning ka akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil.
Fotode avaldamine on lubatud ka õigustatud huvi alusel. Inimesed, kes on tulnud laulupeo rongkäigule, eeldavad, et seal toimub pildistamine ja fotod avaldatakse sotsiaalmeedias. Selliste fotode avaldamise korral on tegemist õigustatud huviga. Inimene, kes läheb õhtul prügiämbrit välja viima või sõbrannaga kohvikusse, ei saa eeldada, et teda pildistatakse ja foto avaldatakse. Viimasel juhul ei ole tegemist õigustatud huviga ning fotode avaldamiseks puudub õiguslik alus.
Toomas Seppel
advokaadibüroo Hedman Partners partner ja vandeadvokaat
Seadus ütleb, et võin jagada sõpradele tehtud fotosid, aga kui mul on FB-s tuhat sõpra kellele jagada……….
Pätid ja perverdid hiilivad muidugi mööda aiaääri ja põõsataguseid ning väldivad kõikvõimalike objektiivide ette sattumist. Seadusekuulekal ja kombekal inimesel pole põhust midagi häbeneda.
See ei ole nii must ja valge. Pealegi seadusekuulekaid ja veel samas ka kombekaid pole eriti enam olemas siin ilmas.
Varsti ei tohi ilma loata teise poole vaadati, ikka haigemaks läheb see elu meil nn.advokaatide abiga
Õudus on olnud tehnoloogia ülikiire areng, mille tagajärjel on igaühel võimalik nüüd ülilihtsalt teist inimest märkamatult pildistada ja millega moraal ja seadused ei suuda sammu pidada. Veel 25 aastat tagasi oli fotograafia tehniliselt keeruline hobi, millega suutis hakkama saada vaid vähene protsent inimesi.