Koroonakriis tabas Eestit nagu välk selgest taevast, aga selle vahega, et kui äikesehood mööduvad mõne tunniga, siis pärast koroonakriisi taandumist on tagajärjeks majanduskriis.
Praegune kriis näitas, et kui transport ei liigu ja kaubavahetus ei toimi, võivad riigid sattuda mõne päevaga katastroofilisse olukorda. Põhiliste toiduainetega isevarustamise võimekus on Eestis olemas ja selle potentsiaali hoidmine on meile osa julgeoleku tagamisest. Turufundamentalistid, kes on seda eitanud ja loodavad katkematule kaupade vabale liikumisele, ei arvesta turutõrgete ja kriisidega, mis meid aeg-ajalt paratamatult kollitavad. Toidupuudus on olukord, mis tekitaks paari päevaga kaose. Praegune kriis näitas, et see on võimalik, mitte lihtsalt õudusjutt.
Põllumajandus on strateegiline valdkond, mille tähtsust ei saa mõõta osakaaluga sisemajanduse kogutoodangus. Lühiajalistest kriisidest tulenevate tagasilöökide taastamine võtab aastaid. Näiteks kriisi ajal tapamajadesse viidud või maha müüdud piimakarja taastamine võib võtta aastaid või isegi aastakümneid. Isegi kahjumlikku tootmist ei ole kriisiolukorras võimalik päevapealt lõpetada, sest karja likvideerimine ei toimu üleöö ja loomad vajavad iga päev talitamist.
Valitsus on hästi mõistnud toidutootmise tähtsust ja eripära. Riigikogu võttis vastu lisaeelarve, mille alusel on välja töötatud põllumajanduse, kalanduse, toidutööstuse, aga ka laiemalt maaettevõtluse toetamiseks 200 miljoni euro suurune kriisiabipakett. Maaelu Edendamise Sihtasutus on välja töötanud meetmed, et säilitada kriisi ajal ja järel tootmine ning konkurentsivõime. Käendused pangast väljastatud laenudele, uued käibe- ja investeerimislaenud ning maakapitali meede peaksid toetama põllumajandustootjaid ja maaettevõtjaid laiemalt.
Maakapitali meetme puhul on põhimõtteline valik, kas rakendada ainult kriisiajal raskustesse sattuvatele talunikele ja põllumajandustootjatele (et nad ei peaks ajutiste raskuste tõttu maad ära müüma) lühiajalist (3–5 aastat) riigi „ajutist maaostu” võimalust, kus tootjal jääks õigus maa riigilt tagasi osta, või rakendada kapitalirenti. Võimalik on kasutada ka mõlemat.
Eesti põllumajandustootjate struktuur on väga mitmekesine. Eestis, nagu kogu Euroopas, toimub põllumaade kontsentreerumine. Suured tootjad ja agrokompleksid liiguvad sageli välismaalase või põllumajandusliku tootmisega mitte tegeleva isiku omandisse. Sellega lahutatakse maaomand ja põllumajanduslik tootmine ning põllumajanduse toetusõigused liiguvad tootjalt maaomanikule. Niisugune olukord raskendab mõistlikku põllumajanduspoliitika rakendamist. Seepärast on väga oluline, millistel eesmärkidel ja kuidas kavatseb Eesti riik ja MES rakendada maakapitali meedet. Kas sellel saab olema laiem eesmärk kui ainult kriisiabi ja kuidas vältida sellisel puhul riigi subjektiivset sekkumist maasuhetesse ja tagada võrdne konkurentsiolukord.
Riik on otsustanud ka metsaomanikele appi tulla. Metsaomanikud saavad talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali müügitulust maha arvata 5000 eurot aastas. See muudatus peaks soodustama metsaomanikke oma metsi majandama, mitte neid maha müüma. Seadusmuudatus on alaline.
Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna vastuseisust hoolimata on MESi kriisiabi pakett Eesti põllumeestele ja maaettevõtjatele ääretult vajalik ja igati põhjendatud abi. Me ei saa jätta Eesti põllumajandustootjaid kriisi meelevalda.
me võime ju seda võõrtööjõudu kiruda aga paistab, ilma nendeta ka hakkama ei saa.
Just nii ongi .
Kriisiabi pakett on tore küll. Tahaks aga sügisel kuulda, kuidas ilma abitööjõuta talumehed toime tulid. Ega raha ise vist tööle ei hakka.
Ja krdi Ukraina valitsus ka ei luba enam ukrisid euroopasse odavaks tööjõuks…
Õnneks meie valitsus lubab eestlastel minna mujale odavaks tööjõuks!
Eelmine valitsus jah julgustas eestlasi maailma avastama minna. Praegune on ikka teist meelt ja üritab leida lahendusi omade tagasitulekuks. Kahjuks on aga valitsuse mitu parteid ja kõike häid mõtteid ei saa niisama ellu viia., peab ennem lõputult vaidlema.