17

Helir-Valdor Seeder: EKRE on Isamaa kõrval poliitiline mudilane

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder väisas augusti viimasel päeval Haapsalut ja andis ka intervjuu Lääne Elu ajakirjanikule. Arvo Tarmula

Isamaa esimees Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti vanim erakond järjepidevalt ajanud kristlikest väärtustest lähtuvat poliitikat, mida EKRE madalstiilne poliitkultuur pole vääranud.

Kui Parempoolsed oma manifesti avaldasid, siis toetasite neid, aga enam mitte. Miks?

See on legend, mida ajakirjandus visalt levitab ja mida ma iga kord ümber lükkan. Ma olen kogu aeg olnud ühel seisukohal. Parempoolsete sünd on kaudselt ka minu tegevuse tulemus, sest suvel hakkasin ärgitama erakonna liikmeid olema aktiivsed. Selle tulemusena on kahe uue erakonnasisese ühenduse tekkimine alguse saanud.

Mis on teine erakonnasisene ühendus?

Perede ühendus, mille asutamiskoosolek toimub 19. septembril.

Parempoolsed olid valmis avalikkuse ette tulema juba kevadel, kuid koroonakriis takistas seda.

Võibolla küll, jah. Mind ei ole kutsutud Parempoolsetesse. Minul on küsimusi, et mis on Parempoolsete eesmärgid. Sellest ma ei ole aru saanud.

Mis Parempoolete manifestis on teile vastuvõetamatu?

See on nii ja ei ole ka. Parempoolsete manifest ei paku Isamaa poliitikale alternatiivi. Parempoolset majanduspoliitikat on minu juhtimisel jõulisemalt viljeletud kui näiteks eelmise esimehe Margus Tsahkna ajal, mil aseesimehed olid Marko Mihkelson ja Siim Kiisler. Kui mina sain esimeheks, siis esimese asjana tühistasin plaani kehtestada magusamaks ja pandipakendiaktsiis.

Mis on tark ränne ja vähemuste kaitse? Mis vähemusi mõistetakse? Seda ei ole lahti kirjutatud isegi ridade vahel mitte, aga mitmed Parempoolsete juhid on öelnud, et on vaja erakonna juhte vahetada.

EELK peapiiskop Urmas Viilma heidab oma arvamusloos (ERR, „Väärtusetud väärtused”, 11. august 2020) parempoolsetele ette, et nad kristlike väärtuste asemel rõhutavad läänelikke väärtusi. Mis teie ütlete?

Manifestis pole kõike kirjas, aga peame lugema ka, mida on öelnud Parempoolsete eestvedajad Tõnis Kons, Henrik Hololei, Siim Kiisler või Joakim Helenius. Nad on öelnud, et tahavad tagasi vana Isamaad. Selle peale ütlen, et maailm on vahepeal nii palju muutunud, et 1990ndate või 2000ndate alguse Isamaad ei saa tagasi pöörata. Millist Isamaad nad tagasi tahavad? Isamaa asutajaliikmeiks oli kaks kristlikku erakonda – kristlik-demokraatlik erakond ja kristlik demokraatlik liit –, konservatiivid ja vabariiklased. Kristlikud ja pereväärtused on olnud Isamaa selgroo osa läbi aegade.

Isamaa rände- ja kodakondsuspoliitika on läbi aegade olnud tunduvalt konservatiivsem kui praegu. Millist vana Isamaad tagasi tahetakse? Rangemat kodakondsus- või rändepoliitikat? Kristlikumat erakonnapoliitikat?

Kui palju Bigbanki omanik Parvel Pruunsild teie otsuseid mõjutab?

Parvel Pruunsild ei ole mind kuidagi mõjutanud, ma olen oma poliitika ja seisukohtade kujundamisel iseseisev. Minu poliitilise elu üks olulisemaid tähtmärke ja saavutusi on see, et Eesti–Vene piirileping jäi ratifitseerimata.

Ühesõnaga, teie poliitikuelu suurim saavutus on see, et Eesti–Vene suhetes on üks ebamäärane peatükk?

Vastupidi. 2005. aastal oli Isamaa saadikurühma ainult seitse liiget ja me suutsime preambuli ratifitseerimisseadusse sisse viia. Pärast seda Venemaa võttis allkirja piirileppelt tagasi, öeldes, et ei tunnusta 1918. aastal loodud Eesti vabariiki. Teie ütlete, et ebamäärane peatükk, aga mina ütlen, et Eestile kahjulik piirileping jäi sõlmimata. Minu jaoks on kõige tähtsam, et piirilepingus ei seataks kahtluse alla Eesti riigi õiguslikku järjepidevust ega muudetaks Tartu rahulepingut.

Mille poolest Isamaa eristub EKREst?

Meie oleme palju altimad kuuluma rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sest see on meie jaoks julgeolekupoliitika prioriteet. Meie jaoks on tähtis teha aktiivset koostööd Euroopa Liidus ja NATOs ka siis, kui kõik nendes organisatsioonides langetatavad otsused meile ei meeldi. EKRE on palju kriitilisem nende organisatsioonide suhtes.

Isamaa liige välisminister Urmas Reinsalu on toonitanud, et Eesti välispoliitika orienteerub ennekõike kahepoolsetele suhetele, eriti USAga.

Eesti välispoliitika rõhuasetused on muutunud, sest peame lisaks koostööle rahvusvahelistes organisatsioonides tähtsaks ka kahepoolseid suhteid.

Kas viimased on tähtsamad?

Pärast brittide lahkumist EList tuleb ka Suurbritanniaga suhteid hoida. Kahepoolseid suhteid ja koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides ei ole põhjust vastandada. See ei tulene ainult siseriiklikest muutustest, vaid ka muutustest maailmas, sest ka mitmed suurriigid on eelistama hakanud otsesuhteid, mitte suhteid läbi rahvusvaheliste organisatsioonide.

Isamaad ja EKREt eristab ka see, et me ei pea mõistlikuks mitme vabatahtliku sõjaväestatud organisatsiooni loomist. Isamaa on kogu aeg toetanud kaitseliitu, Rahvarindest välja kasvanud Keskerakond ja Edgar Savisaar toetasid kodukaitset. Mõnda aega toimisid nad paralleelselt. Praegu on vaidlused tagasi jõudnud 90ndate algusse, kui Eestisse tahetakse luua kaitseliidu kõrvale teist siseriiklikku relvastatud vabatahtlikku organisatsiooni. Ressursside killustamine ja pinged ning rivaliteet kahe organisatsiooni vahel ei tugevda sisekaitset.

Isamaa on konservatiivse eelarvepoliitika toetaja, EKRE jaoks tasakaalus eelarve ei ole väärtus.

Mis on EKRE light?

Ma ei tea, mis see on, ma olen öelnud, et EKRE-kompleksi ei peaks häbenema. EKRE on meie kõrval Eesti poliitikas mudilane.

ERSP järeltulijana on teil au juhtida Eesti kõige vanemat erakonda, aga kuidas te ühes valitsuses hakkama saate, kui EKRE poliitikud teid pidevalt narrivad?

Poliitiline kultuur on veel üks erisus Isamaa ja EKRE vahel. Sõna on tähtis poliitikas. Me saame hakkama, sest meie vaatame tegusid, mitte sõnu. EKRE teeb suuri sõnu, aga saadab vähe korda.

Poliitikat ei tehta emotsioonide pinnal. EKRE-taolised erakonnad on terves Euroopas parempoolsust kompromiteerinud. Neid ei ole õige nimetada paremäärmuslasteks, õige on äärmuspopulistid. EKRE on valitsuses, sest tahame demokraatiat, kus igal kodanikul on hääleõigus ja seadusliku mandaadi saanud erakonnad moodustavad valitsuse.

Rootsi moderaadid ja Soome Kokoomus käitusid enne parlamendivalimisi nii nagu Eestis sotsid ja Reformierakond, deklareerides, et nemad äärmuslastega – Rootsi Demokraatide ja Põlissoomlastega – koostööd ei tee. Selle tulemusena jäid moderaadid ja Kokoomus valitsusest välja, võimule tulid sotsiaaldemokraadid.

Isamaa on võimul selleks, et oma poliitilisi lubadusi täita, mitte selleks, et lubada EKRE-l end teravalt väljendada. Ma mõistan EKRE väljendused hukka. Pensionireform on näiteks üks lubadus, mille oleme ellu viinud.

Kumb oli suurem viga: pensioni teine sammas või Eesti–Vene piirileping?

Piirileping oleks suurem strateegiline viga olnud, aga piirilepingu sõlmimine õnnestus minu targal tegutsemisel ära hoida. Eesti viimase 10–15 aasta suurim reform on teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemine koos väljamaksete süsteemi muudatustega.

Mille poolest Isamaa perepoliitika erineb EKRE perepoliitikast?

Sellele on raske vastata, aga ma tean, mis langeb kokku – abielu defineerimine mehe ja naise vahelise liiduna.

Miks teile on tähtis abieluteemaline põhiseaduse muudatus?

Kooseluseadus tungis Eesti inimeste magamistubadesse ja isiklikku ellu ning hakkas üle reguleerima inimestevahelisi suhteid. Kooseluseadusest hakkas hargnema põhiseaduse paranduse ettepanek. Isamaa tegi põhiseaduse muutmise ettepaneku, mitte EKRE, 2016. aasta alguses, et abielu kui mehe ja naise vaheline liit oleks sätestatud. See on vastukaal kooseluseaduse Pandora laeka avamisele.

Kas te sellele ei ole kunagi mõelnud, et teie poliitika teeb haiget inimestele, kes ei ela traditsioonilises abielus?

Miks ta peaks haiget tegema, kui perekonna mõiste on määratletud ja ülejäänud inimest ellu riik ei tungi? See on ka väärtuspõhine küsimus.

Ühesõnaga, abielus inimesed on rohkem väärt kui teised?

Ei, see tähendab, et abielu institutsioonil on teatud tähendus. Abielu mõiste mehe ja naise vahel kasvab välja kristlikust kultuuriruumist. Väärtuspõhisele lähenemisele lisaks on sel ka praktiline tähendus – loodusseadus: lapsi saavad mees ja naine, kaks naist või kaks meest lapsi omavahel ei saa.

Kui riik tahab mingit poliitikat ellu viia, siis ta peab kehtestama raamid ja regulatsiooni, ei ole võimalik kõigile jagada kõike. Et olla ettevõtja, oled sunnitud end äriregistris registreerima, mitte et oled rohkem või vähem väärtuslik, aga riik saab selle üle kontrolli teostada, kui inimene tahab äri teha.

Selleks et teostada perepoliitikat, peab see kuidagi olema suunitletud. Ma võin öelda, et täna olen ühega, homme teisega abielus, olen samasoolistega, aga kuidagi tuleb see reguleerida. Abielu mõiste kaudu rakendame ka perepoliitikat.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Postimees
Postimees

EKRE t ei võida keegi
Bolshevismus ei võida kunagi..
Igasugu seederid/mis on Lääne Siberi okaspuu nimi, oshinovskid/juudiraibe kelle isa on Lätimaal raske kuriteokahtlusega kohtu all,
Kallas.. Juut, tema issi on 100 miljonite kõrvaldamise kahtlusega kohtu all olnud ja ise suht rumal lutikas, ainult viriseb ja kiunub, kõik peikad põgenevad sellisel kiirusel, mis teeb au igale sprinterile
Helmed… Nende isa vanaisa on saanud asundustalu Vabadussõjas osalemise eest Luiste mõisa vastus üle tee metsa ca 500 meetrit
Võrdlusmoment kõigile meile…

küll need jobid ee küskija
küll need jobid ee küskija

varsti oma palga saavad ……

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)
Valimised lähenevad, on põhjus miks erakonnad, kes alati kui keegi koalitsiooni tervise põdurust kahtlustab tavatsevad vastata – “surume seljad tugevamalt kokku”, hakkavad kahetisi sõnumeid emiteerima ja ei jäta kasutamata head võimlust kaaskannatajaid mustata. Vana Isamaa ihalus on leviva status quo ihaluse vorm, paljud ei taha leppida sellega, et maailm polegi tegelikult nii lihtne nagu 90-ndatel korraks tundus. Alati on neid kes tahavad, et maailm oleks vaadates küll värviline, aga maailmapilt must-valge. Tasakaalus eelarve põhimõte, no kuidas seda viljeleda, kui avatud majandusruumis kõik teised pumpavad laenuraha süsteemi nii kuis jäksavad? Laene maksavad tagasi veel vaid lihtsurelikud tavakodanikud, suurte äriühingute ja eriti… Loe rohkem »
Kalev
Kalev

Seeder Sa võiksid ka rääkida isamaa reeturlikest kommetest. Mitu korda on isamaa oma valitsuses oldud aegade jooksul valitsusi põhja lasknud!!!.

uskmatu toomas
uskmatu toomas

Suurusehullustust põdev Seeder koos oma erakonnaga on nagu pidur selles valitsuses !

juss
juss

Mõni kloun ikka arvab veel, et internet on anonüümne!

ehh
ehh

ongi ju. Kui te läbi mingisuguse üldlevinud brauseri kirjutate, siis küll. Olemas on ka alternatiiv ja see pole niisama nähtav. Maailmas on see suur probleemi koht, aga kinni ka ei saa panna või siis ei taheta. Näe, saite jälle ühe tarkuse juurde täna!

Vahur Reede
Vahur Reede

Kui analoogiat jätkata, siis Isamaa on insuldi tagajärjel ratastoolis lalisev skisofreenne rauk. Ise liikuda ei suuda, selget sõnumit artikuleerida ei saa, isik on kahestunud ning vanust ka juba üle keskea.

laali malt
laali malt

ma hakkan tulistama jälle varsti savisaare pilti

mis siis
mis siis

et passin ratastoolis , ikkagi äritsesin rubladega , kurat küll

pets
pets

Miks Seeder oma pensionireformi ei julgenud ise riigikogu ees tutvustada,vaid itsitas kusagil nurgas,kui Martin progressiivsete rünnakuid talus

2. kodanik
2. kodanik

Kindlasti on see eriti küps, kui sul ühe erakonna sees kaks erakonda. Eks näis, mis juhtuma hakkab, kui Helenius oma sajaseid lehvitab… 🙂

paraku
paraku

Mudilane ju kasvab suureks ka. Ilmselgelt.

Mnjah
Mnjah

Kahju, et jätkub pidev vastandamine Eesti ühiskonnas selmet otsida ühisosa. Teiseks näitavad antud artikli sõnumid seda, et kas mõni ei adu üldse poliitilist olukorda ja ühiskonnas toimuvat või ongi lihtlabaselt loll. Isamaa on maha käinud ja ennast täis teinud ning järjekindlalt väita, et kõik on parimas korras siis saab väita nõukogudeaegse mentaliteedi tagasitulekut.

juss
juss

Seda nimetavad poliitikud poliitikaks, tegelikult on see lihtlabane riigiraha vargus ja kodanike peale sülitamine! Ja pole vahet, kas seedrid, helmed, kallased, rattad või raamid, kõik on ühesugused! Ossinovskid ja saared unustasin, vabandust!

mühkam
mühkam

Seeder arvestab liiga vähe sellise reeturiga nagu Kiisler, sest normaalne isamaalane jookseb kaugemale, kui kuuleb Kiisleri nime.Eks see nn. parempoolsete kamp igatseb Seederile jalajälge tagumikule jätta. Seeder võiks rahulikumalt ka EKRE-sse suhtuda. EKRE ajab õiget asja , lihtsalt retoorika on vahel vägevam, kui nõrganärvilised välja kannatavad, aga rahvas pole nõrganärviline ja sellepärast EKRET toetabki.

tarand
tarand

ma teile veel teen , krdi obligad

wpDiscuz