Helir-Valdor Seeder: EKRE on Isamaa kõrval poliitiline mudilane

Isamaa esimees Helir-Valdor Seedri sõnul on Eesti vanim erakond järjepidevalt ajanud kristlikest väärtustest lähtuvat poliitikat, mida EKRE madalstiilne poliitkultuur pole vääranud.

Kui Parempoolsed oma manifesti avaldasid, siis toetasite neid, aga enam mitte. Miks?

See on legend, mida ajakirjandus visalt levitab ja mida ma iga kord ümber lükkan. Ma olen kogu aeg olnud ühel seisukohal. Parempoolsete sünd on kaudselt ka minu tegevuse tulemus, sest suvel hakkasin ärgitama erakonna liikmeid olema aktiivsed. Selle tulemusena on kahe uue erakonnasisese ühenduse tekkimine alguse saanud.

Mis on teine erakonnasisene ühendus?

Perede ühendus, mille asutamiskoosolek toimub 19. septembril.

Parempoolsed olid valmis avalikkuse ette tulema juba kevadel, kuid koroonakriis takistas seda.

Võibolla küll, jah. Mind ei ole kutsutud Parempoolsetesse. Minul on küsimusi, et mis on Parempoolsete eesmärgid. Sellest ma ei ole aru saanud.

Mis Parempoolete manifestis on teile vastuvõetamatu?

See on nii ja ei ole ka. Parempoolsete manifest ei paku Isamaa poliitikale alternatiivi. Parempoolset majanduspoliitikat on minu juhtimisel jõulisemalt viljeletud kui näiteks eelmise esimehe Margus Tsahkna ajal, mil aseesimehed olid Marko Mihkelson ja Siim Kiisler. Kui mina sain esimeheks, siis esimese asjana tühistasin plaani kehtestada magusamaks ja pandipakendiaktsiis.

Mis on tark ränne ja vähemuste kaitse? Mis vähemusi mõistetakse? Seda ei ole lahti kirjutatud isegi ridade vahel mitte, aga mitmed Parempoolsete juhid on öelnud, et on vaja erakonna juhte vahetada.

EELK peapiiskop Urmas Viilma heidab oma arvamusloos (ERR, „Väärtusetud väärtused”, 11. august 2020) parempoolsetele ette, et nad kristlike väärtuste asemel rõhutavad läänelikke väärtusi. Mis teie ütlete?

Manifestis pole kõike kirjas, aga peame lugema ka, mida on öelnud Parempoolsete eestvedajad Tõnis Kons, Henrik Hololei, Siim Kiisler või Joakim Helenius. Nad on öelnud, et tahavad tagasi vana Isamaad. Selle peale ütlen, et maailm on vahepeal nii palju muutunud, et 1990ndate või 2000ndate alguse Isamaad ei saa tagasi pöörata. Millist Isamaad nad tagasi tahavad? Isamaa asutajaliikmeiks oli kaks kristlikku erakonda – kristlik-demokraatlik erakond ja kristlik demokraatlik liit –, konservatiivid ja vabariiklased. Kristlikud ja pereväärtused on olnud Isamaa selgroo osa läbi aegade.

Isamaa rände- ja kodakondsuspoliitika on läbi aegade olnud tunduvalt konservatiivsem kui praegu. Millist vana Isamaad tagasi tahetakse? Rangemat kodakondsus- või rändepoliitikat? Kristlikumat erakonnapoliitikat?

Kui palju Bigbanki omanik Parvel Pruunsild teie otsuseid mõjutab?

Parvel Pruunsild ei ole mind kuidagi mõjutanud, ma olen oma poliitika ja seisukohtade kujundamisel iseseisev. Minu poliitilise elu üks olulisemaid tähtmärke ja saavutusi on see, et Eesti–Vene piirileping jäi ratifitseerimata.

Ühesõnaga, teie poliitikuelu suurim saavutus on see, et Eesti–Vene suhetes on üks ebamäärane peatükk?

Vastupidi. 2005. aastal oli Isamaa saadikurühma ainult seitse liiget ja me suutsime preambuli ratifitseerimisseadusse sisse viia. Pärast seda Venemaa võttis allkirja piirileppelt tagasi, öeldes, et ei tunnusta 1918. aastal loodud Eesti vabariiki. Teie ütlete, et ebamäärane peatükk, aga mina ütlen, et Eestile kahjulik piirileping jäi sõlmimata. Minu jaoks on kõige tähtsam, et piirilepingus ei seataks kahtluse alla Eesti riigi õiguslikku järjepidevust ega muudetaks Tartu rahulepingut.

Mille poolest Isamaa eristub EKREst?

Meie oleme palju altimad kuuluma rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, sest see on meie jaoks julgeolekupoliitika prioriteet. Meie jaoks on tähtis teha aktiivset koostööd Euroopa Liidus ja NATOs ka siis, kui kõik nendes organisatsioonides langetatavad otsused meile ei meeldi. EKRE on palju kriitilisem nende organisatsioonide suhtes.

Isamaa liige välisminister Urmas Reinsalu on toonitanud, et Eesti välispoliitika orienteerub ennekõike kahepoolsetele suhetele, eriti USAga.

Eesti välispoliitika rõhuasetused on muutunud, sest peame lisaks koostööle rahvusvahelistes organisatsioonides tähtsaks ka kahepoolseid suhteid.

Kas viimased on tähtsamad?

Pärast brittide lahkumist EList tuleb ka Suurbritanniaga suhteid hoida. Kahepoolseid suhteid ja koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides ei ole põhjust vastandada. See ei tulene ainult siseriiklikest muutustest, vaid ka muutustest maailmas, sest ka mitmed suurriigid on eelistama hakanud otsesuhteid, mitte suhteid läbi rahvusvaheliste organisatsioonide.

Isamaad ja EKREt eristab ka see, et me ei pea mõistlikuks mitme vabatahtliku sõjaväestatud organisatsiooni loomist. Isamaa on kogu aeg toetanud kaitseliitu, Rahvarindest välja kasvanud Keskerakond ja Edgar Savisaar toetasid kodukaitset. Mõnda aega toimisid nad paralleelselt. Praegu on vaidlused tagasi jõudnud 90ndate algusse, kui Eestisse tahetakse luua kaitseliidu kõrvale teist siseriiklikku relvastatud vabatahtlikku organisatsiooni. Ressursside killustamine ja pinged ning rivaliteet kahe organisatsiooni vahel ei tugevda sisekaitset.

Isamaa on konservatiivse eelarvepoliitika toetaja, EKRE jaoks tasakaalus eelarve ei ole väärtus.

Mis on EKRE light?

Ma ei tea, mis see on, ma olen öelnud, et EKRE-kompleksi ei peaks häbenema. EKRE on meie kõrval Eesti poliitikas mudilane.

ERSP järeltulijana on teil au juhtida Eesti kõige vanemat erakonda, aga kuidas te ühes valitsuses hakkama saate, kui EKRE poliitikud teid pidevalt narrivad?

Poliitiline kultuur on veel üks erisus Isamaa ja EKRE vahel. Sõna on tähtis poliitikas. Me saame hakkama, sest meie vaatame tegusid, mitte sõnu. EKRE teeb suuri sõnu, aga saadab vähe korda.

Poliitikat ei tehta emotsioonide pinnal. EKRE-taolised erakonnad on terves Euroopas parempoolsust kompromiteerinud. Neid ei ole õige nimetada paremäärmuslasteks, õige on äärmuspopulistid. EKRE on valitsuses, sest tahame demokraatiat, kus igal kodanikul on hääleõigus ja seadusliku mandaadi saanud erakonnad moodustavad valitsuse.

Rootsi moderaadid ja Soome Kokoomus käitusid enne parlamendivalimisi nii nagu Eestis sotsid ja Reformierakond, deklareerides, et nemad äärmuslastega – Rootsi Demokraatide ja Põlissoomlastega – koostööd ei tee. Selle tulemusena jäid moderaadid ja Kokoomus valitsusest välja, võimule tulid sotsiaaldemokraadid.

Isamaa on võimul selleks, et oma poliitilisi lubadusi täita, mitte selleks, et lubada EKRE-l end teravalt väljendada. Ma mõistan EKRE väljendused hukka. Pensionireform on näiteks üks lubadus, mille oleme ellu viinud.

Kumb oli suurem viga: pensioni teine sammas või Eesti–Vene piirileping?

Piirileping oleks suurem strateegiline viga olnud, aga piirilepingu sõlmimine õnnestus minu targal tegutsemisel ära hoida. Eesti viimase 10–15 aasta suurim reform on teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemine koos väljamaksete süsteemi muudatustega.

Mille poolest Isamaa perepoliitika erineb EKRE perepoliitikast?

Sellele on raske vastata, aga ma tean, mis langeb kokku – abielu defineerimine mehe ja naise vahelise liiduna.

Miks teile on tähtis abieluteemaline põhiseaduse muudatus?

Kooseluseadus tungis Eesti inimeste magamistubadesse ja isiklikku ellu ning hakkas üle reguleerima inimestevahelisi suhteid. Kooseluseadusest hakkas hargnema põhiseaduse paranduse ettepanek. Isamaa tegi põhiseaduse muutmise ettepaneku, mitte EKRE, 2016. aasta alguses, et abielu kui mehe ja naise vaheline liit oleks sätestatud. See on vastukaal kooseluseaduse Pandora laeka avamisele.

Kas te sellele ei ole kunagi mõelnud, et teie poliitika teeb haiget inimestele, kes ei ela traditsioonilises abielus?

Miks ta peaks haiget tegema, kui perekonna mõiste on määratletud ja ülejäänud inimest ellu riik ei tungi? See on ka väärtuspõhine küsimus.

Ühesõnaga, abielus inimesed on rohkem väärt kui teised?

Ei, see tähendab, et abielu institutsioonil on teatud tähendus. Abielu mõiste mehe ja naise vahel kasvab välja kristlikust kultuuriruumist. Väärtuspõhisele lähenemisele lisaks on sel ka praktiline tähendus – loodusseadus: lapsi saavad mees ja naine, kaks naist või kaks meest lapsi omavahel ei saa.

Kui riik tahab mingit poliitikat ellu viia, siis ta peab kehtestama raamid ja regulatsiooni, ei ole võimalik kõigile jagada kõike. Et olla ettevõtja, oled sunnitud end äriregistris registreerima, mitte et oled rohkem või vähem väärtuslik, aga riik saab selle üle kontrolli teostada, kui inimene tahab äri teha.

Selleks et teostada perepoliitikat, peab see kuidagi olema suunitletud. Ma võin öelda, et täna olen ühega, homme teisega abielus, olen samasoolistega, aga kuidagi tuleb see reguleerida. Abielu mõiste kaudu rakendame ka perepoliitikat.