Kuigi Eestis on kehtestatud eriolukord, saavad inimesed endiselt kriisi- ja ohvriabi. Näost näkku kohtumisi ei toimu, need on asendunud telefoni- või internetivestlustega.
„Mitte keegi ei jää ilma abita,” ütles Ülle Karjane, kes on ühtaegu nii Läänemaa kriisiabikeskuse juhataja kui ka ohvriabitöötaja.
Läänemaa kriisiabikeskuses pakuvad ka eriolukorra ajal kriisiabi ja psühholoogilist nõustamist neli pika nõustamistöökogemusega spetsialisti. Nende telefoninumbrid on avaldatud ka Haapsalu linnavalitsuse eriolukorra infolehtedel. Vajaduse kasvades kaasatakse veel paar psühholoogi. Kriisinõu antakse nii eesti kui ka vene keeles.
„Eriolukord mõjutab meid kõiki – keegi ei olnud laiaulatuslikuks viiruspuhanguks maailmas valmis,” ütles Karjane.
Tasapisi hakatakse uue olukorraga kohanema ning kodus olemise ja töötamise stress alles hakkab tulema. Kriisiabikeskuse telefonidele helistamiste arv kasvab.
Karjase sõnul on praegu olnud kõige suurem koormus ilmselt nõuandetelefonidel nagu näiteks perearsti nõuandeliinil ja häirekeskuse juures avatud koroonainfotelefonil. „Meile satutakse siis, kui üks või teine pole vastanud või pole abi saadud,” ütles Karjane.
Läänemaa kriisiabitelefonile võib helistada igasuguse murega – on see siis seotud koroonaviirusest hoidumisega, üksinduse, hirmu, suitsiidimõtete, leina või millegi muuga. „Terviseasjades soovitame ikkagi nõu pidada arstiga, meie saame inimesi rahustada ja toetada,” ütles Karjane. Ta lisas, et sageli helistabki inimene sellepärast, et ta tahab rääkida oma murest.
„Esimene asi, mida me teeme, on see, et kuulame inimese ära,” ütles Karjane. „Meie oleme need, kellel on inimese jaoks aega. Vahel piisab poole tunni pikkusest vestlusest, vahel on vaja mitu tundi.”
Kui helistajal on mure või paanika, rahustatakse teda ning antakse soovitusi ja juhiseid, kuidas toime tulla: „Kui saame anda veel nõuande või mõtte, mille peale inimene ise ei tulnudki, on ka sellest abi ja inimene rahuneb.”
Karjase sõnul võib mure ja paanika tekkida kõikvõimalikest asjadest. Ta tõi näiteks, et esimesel päeval olid e-kool ja muud veebikeskkonnad üle koormatud. „Need asjad tekitavad emotsioone. Näiteks on õpilasel kontrolltöö ja tal on vaja ülesanne teatud ajaks teha, aga asi ei toimi ning ta muretseb selle pärast,” rääkis Karjane.
Kõige paremini aitab Karjase sõnul muremõtetest üle saada see, kui hoida positiivsust ja leida igas päevas midagi head. Muremõtete kõrvale juhtimiseks soovitab ta vaadata päikesetõusu või -loojangut või hoopis pungade puhkemist puudel. Rahustav on ka meditatsioonimuusika kuulamine või kodus kasvõi riiuli koristamine.
Üleliigsest hirmust ja paanikast peaks hoiduma. „Pidev hirmuseisund tekitab lisastressi ning pingega muutub immuunsüsteem nõrgemaks ja siis oleme haigusele vastuvõtlikumad,” ütles Karjane.
Karjase sõnul ei tähenda liigse hirmu vältimine vastutustundetut käitumist. Eelkõige peaksid reeglitest kinni pidama noored ja need, kes kuuluvad riskirühma. Ta ütles, et on mõistetav, kui koduõppele suunatud noored ja lapsed tahavad õhtuti pärast õppetööd omavahel kokku saada, sest teismelist ei saa pudelisse panna. Kuid praegu on olukord tõsine ning suhtlemiseks ja väljas olemiseks tuleb leida teised võimalused, mitte kogunema kusagil salaja. „Noortel puudub ohutaju. Kui nad tahavad jalutama minna, siis tuleb hoida vahet,” ütles ta.
Sama kehtib Karjase sõnul eakamate inimeste puhul, kes poes käies käru najale toetudes juttu ajavad. Ta lisas, et praeguseks on siiski olukord juba muutunud ning inimesed reeglitest ja nende vajalikkusest teadlikumad.
„Peamine on distantsi hoidmine, tihedam käte pesemine, eriti kauplusest või väljast tulles – selle kaudu hoolitseme iseenda ja oma lähedaste tervise eest,” ütles Karjane.
Läänemaa kriisiabikeskus
Läänemaa kriisiabikeskuse nõustajad on jätkuvalt valmis abivajajate aitamiseks. Julgustame sind mure korral ühendust võtma telefoni või meili teel:
- psühholoogiline nõustamine – 515 9572, Ülle Karjane;
- psühholoogiline nõustamine – 5560 2367, Heiki Sookruus;
- psühholoogiline kriisiabi eesti keeles – 5671 4273, Aini Sarrapik;
- psühholoogiline kriisiabi vene keeles – 552 0094, Natalja Jampolskaja;
- laanemaa.kriisiabikeskus@gmail.com..
Kontaktid leiab ka Läänemaa Kriisiabikeskus MTÜ kodulehelt
Läänemaa kriisiabikeskuse nõustajad
Ohvriabi töö eriolukorras
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi jätkab tööd igas maakonnas. Eriolukorra ajal toimub nõustamine telefoni, Skype’i ja e-kirja teel. Kohtumisi klientidega sel ajal ei toimu.
Ohvriabi kontaktid Läänemaal: 5340 2027; ulle.karjane@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Kui inimene on langenud kuriteo ohvriks või kogenud füüsilist, psühholoogilist, seksuaalset või majanduslikku vägivalda, halba kohtlemist või hoolimatust, on tal võimalus pöörduda ohvriabisse. Vägivallajuhtumite korral julgustame alati kohe helistama 112. Ööpäev ringi töötab ohvriabi kriisitelefon 116 006. Helistamine on tasuta. Kui helistada ei saa, on võimalus pöörduda lehele palunabi.ee, kus ohver saab nõu ja abi küsida veebivestluse kaudu.
Läänemaa ohvriabi
