Haapsalu põhikooli inglise keele õpetaja Terje Konsapi sõnul on inglise keel selline aine, mille õpetajatel on praegu võibolla lihtsam kui reaalainete õpetajatel.
„Õnneks on inglise keel aine, kus ei juhtu suur midagi ka siis, kui õppimisel kuu aega vahele ja mõni reegel õppimata jääb,” ütles Konsap. Tema sõnul on tänapäeva lapsed nagunii pidevalt inglise keele sees – seda on muusikas, mängudes, filmides – ja sellepärast pole ohtu, et keel päris ära ununeks. Reeglid, mis eriolukorra tõttu õppimata jäävad, saab õpetaja sõnul ka sügisel uuesti ette võtta. „Kui matemaatika või keemiaga nädalate või kuude kaupa ei tegele, on palju hullem,” ütles Konsap.
Esimene e-õppe nädal möödus Konsapi sõnul suuremate viperusteta. „Õnneks on kolmveerand kooliaastat juba möödas ja põhirõhk on kordamisel,” lisas ta.
„Virtuaalse hullusega pole ma kaasa läinud,” ütles Konsap õpetamismeetodite kohta. Tema sõnul tähendab see, et kontakttunde ta internetivõimalusi kasutades ei korralda. Selle asemel on ta jäänud vana ja läbiproovitu juurde: saadab õpilastele ülesanded ja selgitab e-koolis, mida nende lahendamiseks teha. Konsapi sõnul on ta aru saanud, kui tähtis on õpilastele ülesandeid kirjeldades teksti võimalikul hästi liigendada ja olulisi kohti esile tõsta, et oleks silmaga hea haarata – nii on lihtsam nõutust aru saada.
Ülesandeid püüab Konsap anda pigem loovamaid. „Ei pea alati nii akadeemiline olema,” ütles ta.
Näiteks peavad väiksemad käima väljas kevade märke otsimas ja joonistama seejärel pildi, kuhu kirjutavad ingliskeelsed sõnad juurde. Suuremad saavad jutukesi kirjutada, veelgi suuremad ingliskeelseid raamatuid lugeda ja sellega seoses ülesandeid täita. Konsap lisas, et õnneks alustati lugemisega juba enne eriolukorra kehtestamist, nii et raamatud jõudsid õpilased hankida enne koju jäämist. 9. klasside õpilased, kes peaksid kevadel inglise keeles lõpueksami tegema, saavad aga Innove kodulehelt harjutamiseks eksamiülesandeid lahendada.
Et sobivatest ülesannetest või ideedest puudu võiks tulla, Konsap ei karda: „30 aastaga õpetajana on kogunenud selline pagas, et pole probleemi.”
Konsap ütles, et nendega, kes ka muidu on usinad ja tublid, toimib e-õpe väga hästi. Kuid on ka neid õpilasi, ja seda pigem vanemates klassides, keda tuleb taga ajada: „Mõne puhul olen mina see, kes huvi tunneb, mitte nemad.”
Kõige rohkem võtab Konsapi sõnul e-õppel õpetaja aega just tagasiside andmine. Kui muidu tehakse seda suuliselt tunnis, siis nüüd tuleb kirjalikult teha. „Kirjutamine võtabki kõige rohkem aega,” ütles ta.
Õpetaja rolli kõrval tuleb Konsapil täita ka vanaema rolli ja juhendades Haapsallu viiruse eest maapakku tulnud 1. klassis käivat lapselast, näeb ta ka seda, mida tähendab vanemale lapse toetamine. Kui suuremad saavad paljude asjadega ise hakkama, siis algklasside õpilane vajab rohkem abi. Konsapi sõnul on neil lapselapsega hommikuti kindel rutiin: „Paneme ikka kella helisema, et millal on tund ja millal on paus.” Oma õpilaste tööde parandamine ja tagasiside andmine jääb pigem õhtutundidesse.
