Avakülg Tags E-õpe

Silt: e-õpe

Valitsus lubab lõpuklassid kooli

Iga kool jagab toidupakke isemoodi

[caption id="attachment_324261" align="alignnone" width="2000"] Janne Klippberg on toidupakkidega rahul. „Peab majandama, aga välja tuleb küll,” ütles pereema. Foto: Urmas Lauri[/caption] Praegu, kui kõik klassid on kaugõppel, saavad õpilased oma koolilõunad kätte toidupakina – sõltuvalt kohast kas ühe või mitme nädala portsu korraga. Lääne-Nigula vallas korraldab õpilaste toitlustamist iga kool ise, Haapsalu koolide õpilaste toidupakkide komplekteerimist korraldab linna koolide toitlustaja Janne Lepp. Teisipäev oli Palivere koolis pakkide jagamise päev. Pisikesed põnnid läksid koolist toidukotti tarides kodu poole, mõnel aitas mehist pakki kanda ema. Paberkotitäiest toidumoonast peab õpilasel jaguma pikemaks ajaks. „Oksana! Mis sa ütlesid? Kolm nädalat?” hõikas kaht suurt kotitäit transportimiseks laiali pakkinud Janne Klippberg. „Jah, kolm,” vastas kooliuksel pakke jaganud Oksana Požidajeva.

Koolide distantsõpe üllatusena ei tulnud

[caption id="attachment_324180" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linna algkooli 1. klassi õpilane Patrick Ostra kodukoolis eesti keelt õppimas. Foto: Elen Freivald[/caption] Teist kevadet õpivad lapsed kodust, suheldes õpetaja ja klassikaaslastega arvutiekraani vahendusel. Et ühel hetkel distantsõppest pääsu pole, oli nii õpetajatele kui ka lapsevanematele selge juba enne, kui valitsus oma otsuse teatavaks tegi. Kõigepealt saadeti koju õppima õpilased alates 5. klassist, läinud kolmapäevast jäid koduõppele ka algklassid. „Ausalt öeldes uskusin, et see hetk tuleb. Olukord näitas sellist arengut, et distantsõpe tuleb, ja kõik jäävad koju,” ütles Kullamaa kooli klassiõpetaja Riina Leidsalu.

Viiuliõpe käib nagu telefonimäng – nootidest pole täpselt võimalik aru saada 

[caption id="attachment_300167" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu muusikakooli viiuliõpetaja Taimi Kopli juhendab lapsi kolmandat kuud telefoni ja videosalvestiste vahendusel. Lääne Elu lugejate rõõmuks oli ta korraks nõus pilli mängima Väikese viigi kaldal. Malle-Liisa Raigla[/caption] Videokõne vahendusel viiuli õpetamine sarnaneb populaarse telefonimänguga – õpilane mängib ette üht, kuid õpetajani jõuab see lootusetult moonutatud kujul. Haapsalu muusikakooli viiuliõpetaja Taimi Kopli, kelle juhendamisel õpib 13 last, kohtub oma õpilastega videokõne vahendusel 26 korda nädalas. Õpilane on viiuliga ühel pool ja õpetaja teisel pool ekraani. Juba pärast esimesi tunde sai Koplile selgeks, et videoruumis võib tänapäeval küll edukalt koosolekuid pidada, kuid virtuaalne muusikakool käib tarkvarale üle jõu. Kogenud viiuliõpetaja sõnul on telefonist kostev viiuliheli hirmus, katkev ja kraaksuv ega ole pildiga sünkroonis, vaid jõuab vastuvõtjani hilinemisega.

Devin Black ja Monika Undo: tahaks kooli!

[caption id="attachment_299998" align="alignnone" width="2000"] Õpetajatepaar Devin Black ja Monika Undo on kodust kaks kuud õpetanud 150 õpilast. Joseph Johannes Black[/caption] Õpetajatöö klassis laste ees ja kodus arvuti taga on nagu öö ja päev – töö venib praegu hilise õhtuni, puhkepäevi pole ja silmatilku kulub nagu leiba. Haapsalus elav õpetajatest abielupaar Devin Black ja Monika Undo on juba kaks kuud töötanud kodus, sest koolid on kinni. Kahe peale on neil õpetada 150 last, kes ootavad ekraanide ees ülesandeid ja juhatust, kaks väikest päris oma last kodus peale selle. Black on Noarootsi gümnaasiumi inglise keele, Undo Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Päeval, mil Lääne Elu Undoga juttu ajab, on selja taga täpselt kaks kuud distantsõpet. Kolmandik – kuu aega – ootab veel ees. Blacki ja Undo kodu seinte vahel oleks nagu koos kolm kooli – Noarootsi gümnaasium, Läänemaa ühisgümnaasium ja Haapsalu linna algkool, kus õpib poeg Joseph Johannes. Undo töölaual on arvuti, maailmakirjanduse õpik antiigist renessansini ja tema enda kirjutatud õpik nüüdiskirjanduse kurvidest ja ristmikest. Undo õpetada on 10. ja 11. klass – kokku 50 noort. „Nagu öö ja päev,” võrdleb ta tööd klassi ees ja arvuti taga. Kui muidu käiks Undo tunde andmas kolm päeva nädalas, siis nüüd töötab ta seitse päeva. „Laupäeva-pühapäeva ei saa pidada?” küsin. „Ei saa me kumbki seda pidada,” ütleb Undo. Alguse ärgas lootus, et kahe nädala pärast saab kooli, haihtus kiiresti. Päevad on pikad, palju pikemad kui ajal, mil veel koolis sai käia. „Kogu aeg on üks töötegemine – ülesannete andmine, tööde parandamine ja tagasiside, see võtab ikka päris palju aega,” ütleb Undo. Päris palju on tegelikult üsna tagasihoidlik sõnastus. Lugeja võib püüda ette kujutada, kui palju aega võtab klassitäie õpilaste kirjandite analüüs tavalises koolitunnis või igaühele eraldi arvutis kirjutades. Vahe on määratu suur.