Eesti pandipakend kogus kokku ja suunas taaskasutusse eelmisel aastal enam kui 250 miljonit ühekordse kasutusega pandimärgiga joogipakendit, millest 4,1 miljonit koguti kokku Läänemaalt. Keskmiselt jõuab keskkonnateadlike inimeste abil kümnest Eestis müüdud pandipakendist üheksa ümbertöötlemisse.
Möödunud aastal suunas Eesti pandipakend taaskasutusse veerand miljardit ühekordset pandipakendit. Pakendiseadusega on riik kehtestanud kohustuslikud minimaalsed taaskasutusmäärad, mille Eesti Pandipakend täitis kõikide pakendiliikide lõikes suuremas mahus:
- plastpakendid 87 % (pakendiseadusest tulenev kohustuslik taaskasutusmäär on 85%);
- metallpakendid 88 % (kohustuslik taaskasutusmäär 50%);
- klaaspakend 87 % (kohustuslik taaskasutusmäär 85%).
„Laias laastus toovad eestimaalased kümnest ostetud pandipakendist üheksa kaupluste taaratagastuspunktidesse, kust meie need ümbertöötlemisse suunamiseks oma pakendite käitluskeskusesse transpordime. See on rohkem kui seadusega ette nähtud ja üks parematest tulemustest Euroopas,” ütles Eesti pandipakendi juht Kaupo Karba.
Kui Läänemaal toodi taaratagastuspunktidesse 4,1 miljonit pakendit, siis kõige rohkem tagastati pandimärgiga pakendeid Harju maakonnas, mille 600 000 elanikku tagastasid 117 miljonit pudelit ja purki; elanike arvult suuruselt teises maakonnas – Tartumaal – tagastati 30 miljonit pakendit; Ida-Virumaal 18 miljonit ja Pärnumaal 17 miljonit.
Taaskasutusse suunatud pakenditest enam kui 150 000 koguti kokku erinevatelt suvistelt üritustelt, s.h. näiteks laulu- ja tantsupeolt ja Viljandi pärimusmuusika festivalilt.
Viimase 15. aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi kaudu kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 4 miljardi ühekordse ja korduskasutatava pandipakendi.
Arvatavasti oleks tagastatud pakendite arv suurem kui automaadid pudeleid vastu võtaks. Pildil olevad uued automaadid lähevad isegi õhurõhu tõttu lõmmi tõmmanud plastikust pudelite peale lolliks. Mõnda terve sildiga tervet pudelt ei tahagi võtta. Mäletamistmõõda oli see neptuni 1,5l pudel või mõni muu sarnase sildiga pudel, mida ma sisestasin ~10 korda enne kui läbi läks. Vanade automaatidega oli ka see hea, et kui inimnärvid otsa lõppesid, siis sai pudeli hooga avast tagumise lingi peale lennutada ja sedasi said ilma rahata pudelist lahti. Nüüd kui seda teha, siis vähemalt sel korral kui närvid otsa lõppesid, jooksis aparaat lihtsalt kokku. Samas uue automaadi… Loe rohkem »
Aga Haapsalu vanalinnas ikka ei saa taarat ära anda.
Linnas on taaraautomaate piisavalt. Maximas, mõlemas Rimis, Coopides, Selveris ja Kastanis.
Aga taaramasinad on ju linna teises servas ja sinna on vanalinnast 1 km. ning mul pole autot.
Taaraautomaat oleks võinud olla Tarbijate Ühistu õuel (Vanalinna poe taga) aga maa omanik otsustas sinna ehitada eeslitallid.
Mul on ka lähimasse taaraautomaati 900 meetrit. Ei virise ja käin sinna jala. Taara panen kilekotti. Kui on suurem kogus lähen mõni teine päev jälle kui poodi asja on. Jalutamine on kasulik, aga mitte hetkel rahvarohkes kohas. Mul on teada kus rahvast pole ja ma liigun ainult seal. Ja auto on mul täitsa olemas.