Lääneranna vallajuhid saevad oksa, millel ise istuvad, tõdes Karuse koguduse diakon ja volikogu liige, ekrelane Meelis Malk.
Meelepaha tekitab temas tõsiasi, et Karuse surnuaia sissesõidutee ümbert raiutakse metsa. Lääneranna vallavalitsus müüs 5. veebruaril oksjonil 8200 euro eest maha Karuse surnuaia ümbruses 4,2 hektari metsa raieõiguse. Valdavalt võib seal teha hooldus- ja valikraiet, kuid kaugemates servades on lubatud ka lageraie. Oksjoniteates on kirjas, et raieõiguse ostja saab metsast 281 tihumeetrit palki.
Teisipäevaks oli metsaalune võsa juba raadatud ning riidas olid ka esimesed palgid.
„Valla tulu metsamüügist oli 8200 eurot. Nii väikse numbri eest väärtused maha müüa! See raha ei kaalu üles avalikku huvi ja pahameelt, mis sellest tuleneb. Midagi peaks püha ka olema. Päriselt!” lausus Malk teisipäeval Lääne Elule Karuse surnuaia sissesõiduteel olukorda tutvustades.
Elagu suurepäraselt läbi surutud haldusreform , eesotsas Korbi ja teiste tegelastega. Ehe näide kuidas hoobade juurde lastakse inimesed kellel pole õrna aimu mida nad teevad.
Kui võõrad inimesed tuuakse vallas toimuva üle otsustajaks siis nendele ei olegi mingit probleemi. See Kruusmaa jõuab igal pool s…a kokku keerata.
Kõik müügiks
Nõva kalmistu taga võeti ka mets maha, on eramaa. Ilus see vaatepilt küll ei ole.
Karuse kalmistu lugu lugedes mõtisklesin selle üle, et kurvastab see, et vallaametnikud ei ole kursis oma vallas olevate emotsionaalsete, kohalikele hingeliselt tähtsate paikadega. Oleme jõudnud niikaugele oma globalistlikus moraalituses, et kalmistu, hauapaik, lahkunute igavene rahula ei ole enam enesestmõistetavalt püha paik. Kõik vanemale põlvkonnale iseenesestmõistetav peab olema nüüd kirja pandud igasugustes dokumentides, juriidiliselt laitmatult paberi peal vormistatud, notariaalselt kinnitatud.
See kamp tuleks laiali ajada.
Sõitsin sealt mööda paar päeva tagasi ja olin ehmatusest kaame…ah nii on lood.. Oks vist tõesti murdub valla all varsti.