Andrus Karnau: apteegireform seab vaid uusi piiranguid

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Andrus Karnau. Foto: Arvo Tarmula
Andrus Karnau. Foto: Arvo Tarmula

Reedel teatas ravimikontsern Magnum, et annab apteegid üle proviisoritele. Tasuta, kinnitas Magnumi omanik Margus Linnamäe Postimehele. Vastust pole aga küsimusele, mille Magnumi kontserni ettevõte Terve Pere Apteek üle annab? Mis tingimustel? Kui suure osa ettevõttest? Kas pealesurutud ettevõtjaseisus oligi viis aastat tagasi seadusandja suur plaan?

Kümneid ketiapteekide palgatöölistest proviisoreid ootab ees ettevõtja riskirohke elu. Või kas see ikka on põnev ja proovikive pakkuv, kui koos omandusega tuleb kaasa pikaajaline frantsiisileping ja võlakohustused? See on rohkem nagu kahe sajandi tagune talude päriseksostmine mõisatelt, kui inimene sai küll vabaks, isegi perekonnanimi anti, aga vabadus oli seotud väga pika väljaostukohustusega.

Kuuldavasti tegutsevad ka Benu apteegiketi omanikud selle nimel, et leida proviisorid, kes tahaks omanikuks hakata. Euroapteek on terve hulga apteeke juba uue mudeliga avanud. See käib nii, et 51 protsenti on proviisoril ja 49 protsenti firmal, mis tegutseb samal aadressil Euroapteegi emafirmaga. Kas see ongi siis see õilis proviisorite apteegiomand? Ma kahtlen, kas selline tihedalt senise omanikfirmaga kahasse loodud omandisuhe on ikka hulgimüüjatest sõltumatu.

Ettekujutus, et apteeker on ka omanik oma rohupoes, on ilus ja romantiline, aga Oskar Lutsu „Kevade” ajad, mil Paunvere apteeker filosofeeris elu mõtte üle ja ahjul valutavaid luid soojendas, ei tule enam tagasi. See ei tähenda, et seadusandjal ei tuleks kaitsta neid apteeke, mille omanikud on veel hulgimüüjatest ja apteegikettidest sõltumatud. Aga praegune seadus ei tee selle heaks just palju.

Seaduse kaitsjad kõnelevad kutse-eetikast. Reform toob väärtuspõhisema apteegikorralduse, seisab sotsiaalministeeriumi kodulehel. Kuidas ettevõtjast apteeker tegutseb eetilisemalt kui palgatöötajast proviisor? Samuti ei puutu omandisuhetesse kuidagi maa-apteekide kadu, mis refräänina apteekide omandireformi teemat saadab. Apteegid on seal, kus on veel ostjaid. Rohupoodide puhul on nõutud ka kvalifitseeritud tööjõud. Kui need olemas, siis on ka apteek, olgu see Leedu või Eesti suurkapitali või üksikisikust eraettevõtja omanduses.

Apteekide omandireform on juba kahandanud konkurentsi Eesti ravimiturul, sest siit lahkus Soome Yliopiston Apteekki, müües oma rohupoed Leedu Maxima Euroapteegile. Seadus, mis lubab apteeke omada vaid proviisoreil, viib ravimimüügi samasugusesse ummikusse, kuhu on jõudnud perearstid. Viimased on teatavasti ettevõtjad. Alustav perearst peab vanade tegijate poolt jagatud turule pääsuks tegema suure ja riskantse investeeringu. Pole ime, et arstid ei taha tulla. Peale selle on vähe noori arste, kel oleks võtta algkapital oma praksise avamiseks.

Samasugusesse suletud turu lõksu lükkab apteegireform ka ravimimüügi. Mis saab apteegist, kui omanikust proviisor otsustab pensionile jääda või tegevusala vahetada?

Kui see, et hulgimüüjad ei tohi jaeapteeke omada, näib mõistlik, siis nõue, et apteeke tohivad omada vaid proviisorid, tundub täiesti mõttetuna. Peale selle on jõustuva seaduse regulatsioon absurdne, sest ühe proviisori ehk kõrgharidusega apteekri omanduses peab olema vähemalt 51 protsenti ettevõttest. Samas apteegis töötavad farmatseudid ehk keskeriharidusega apteekrid ei lähe arvesse. Ammugi mitte ei tohi apteegi omanikuks olla üheaegselt kaks proviisorit, kui ühel neist pole vähemalt 51 protsenti osakuist.

Kui usume, et turu nähtamatu käsi aitab hädade vastu, siis pigem tasuks kaotada tõkkeid, mitte seada uusi „õilsaid” piiranguid.

Kolumn on ilmunud Postimehes.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
7 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
ahaa
4 aastat tagasi

peatoimetaja nii ja naa heietused vabalt loetavad. Samas mõni artikkel ei tule lahtigi ja enamus tasulised. Ju siis on kehvad följetonid, et rahagi ei kannata küsida

näriline
4 aastat tagasi

Tänapäeva farmatseudid rakenduskõrgharidusega ehk bakalaureusega, proviisoriks saab, kui magistriõppe läbi teeb.

APR
4 aastat tagasi

Hr.Karnau.Mida mina ravimite ostja seoses reformiga saan? Kas laialdasem sortiment ja odavam hind? Mu mind ju ei huvita,omand jne…

K.S
4 aastat tagasi

Ja pildilt vastu vaatab muigelsuine täissöönud sots…

To K.S
4 aastat tagasi
Reply to  K.S

Sa aru ikka said, millest jutt käib, või oled Ekrest?

K.S
4 aastat tagasi
Reply to  To K.S

ei saanud aru ja olen Ekrest jh…

ahah
4 aastat tagasi
Reply to  K.S

Ka sotsil võib teinekord häid mõtteid olla. See, et on sots, ei tähenda, et 100% kõik sõnavõtud halvad oleksid. See siin on täiesti asjalik mõttekäik.