Relvarahu 100. aastapäeval 3. jaanuaril kell 10.30 kutsub kaitseliit mälestama vabadussõja relvarahu aastapäeva vaikusehetkega.
3. jaanuaril kell 10.30 möödub 100 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Vene rindel vaikisid relvad. Eesti oli Vabadussõja ohvrite hinnaga kindlustanud endale püsimajäämise.
Relvarahu aastapäeva tähistatakse kirikukellade helinaga üle kogu Eesti, vaikuseminutiga raadioprogrammides ning laevaviledega sadamates. Kaitseliit asetab pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle terve Eesti.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asula taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas üle 6000 inimese, neist pea 4000 otseses lahingutegevuses.
1920ndatel aastatel hakati igal aastal 3. jaanuaril, relvarahu kehtima hakkamise hetkel pidama vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi. Kolmkümmend aastat tagasi see tava taaselustati ja 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, üle isamaa helisesid taas kirikukellad. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal.
Sel päeval süüdatakse küünlad kõikide Vabadussõja mälestussammaste juures, aga ka kodudes. Hoonetele ja sõidukeile heisatakse sinimustvalged lipud. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on kuulutatud lipupäevaks.
Läänemaa Vabadussõja mälestussammastele asetavad mälestuspärja Kaitseliidu Lääne maleva, Naiskodukaitse Lääne ringkonna, Noorte Kotkaste Lääne maleva ja Kodutütarde Lääne ringkonna esindajad ja esindaja peab päevakohase kõne.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tseremoonial, 3. jaanuaril kell 10.30,Haapsalus kõnelevad Kaitseliidu Lääne maleva staabiülemmjr Jüri Bachmanja Haapsalu linnapea Urmas Sukles, modereeribnooremveebel Heiki Magnus. Ühispärja „Läänemaa rahvalt“ asetavad KL Lääne maleva naiskodukaitsjad, noored kotkad ja kodutütred. Hingepalvuse peab Lääne piiskop Tiit Salumäe. Seejärel mälestusküünalde asetamine Läänlaste Vabadussõja mälestussambale.
Kõik Kaitseliidu, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmed ning kogukonna rahvas on oodatud Relvarahu 100. aastapäeva pärja asetamise tseremooniale Läänemaal. Ülejäänud Läänemaa rahvast kutsub korraldustoimkond kell 10.30 kirikukellade helina saatel hetkeks peatuma. Vaikuse minutiga antakse au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.
Heiki Magnus
nooremveebel, päeva koordinaator Läänemaal
