Kümnendik eestlasi pensioniks ei kogu

Luminori tellitud uuringust selgus, et eestlased ja lätlased koguvad pensioniks sääste märgatavalt usinamalt kui leedukad. Teisest küljest ei valmistu 9% eestlasi ja 7% lätlasi pensioniks üldse. Leedus on mittekogujaid üle kahe korra enam ehk lausa 20%.

18–65 aastaste inimeste seas läbi viidud uuringust selgus, et tervelt 72% eestlasi kasutab pensioni kogumiseks II pensionisammast. 22% vastanuist kogub pensioniks raha oma pangaarvele ning 17% on liitunud ka III pensionisambaga. Populaarsuselt neljandale kohale jäi investeerimine kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, mida kasutab pensionieaks valmistumisel 15% vastanuist. Samas pea kümnendik eestlasi ei kogu pensioniks üldse.

„Võttes arvesse Baltikumi pensionisüsteemi ülesehitust, pole üllatav, et suurem osa siinseid elanikke eelistab pensioniks koguda läbi erinevate pensionisammaste,“ ütles Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani. „Ühest küljest hindavad inimesed investeeringutest saadavat tootlust ning teisest küljest riigi makstavat lisapanust. Pooled vastanuist pidasid valiku tegemisel tähtsaks ka II ja III samba pärandamise võimalust.“

Ühtlasi selgus uuringust, et pensionilisa mittekoguvate inimeste seas pole selle peamine põhjus kehv rahaline seis, vaid usalduse puudumine pensionisüsteemi vastu. 47% pensioniks mittekoguvatest eestlastest ja 44% leedukatest nimetas usalduse puudumist peamiseks põhjuseks, mis takistab neid pensionifondidesse kogumast. Samas Lätis pidas seda esmaseks põhjuseks 35% elanikest.

Pikkani sõnul tugineb usaldus stabiilsusele, mistõttu võivad erinevad pensionireformid inimeste arvamust negatiivselt mõjutada. „See seletaks olukorda Eestis ja Leedus – Leedus viidi viimane pensionireform lõpule sel aastal, Eestis leiab see aset praegu. Jääb üle ainult loota, et Eestis ei lange mittekogujate osakaal Leedu tasemest palju madalamale,“ täpsustas ta.

Avalikkuses on hakatud pensionifondide kohta küll senisest märksa rohkem teavet jagama, kuid sellegipoolest ei saa Balti riikide elanikud neist piisavalt aru. Üksnes 10% Leedu, 12% Eesti ja 13% Läti elanikest leiab, et pensionisüsteemi kohta on saadaval piisavalt teavet ning see on esitatud lihtsalt ja läbipaistvalt.

„Pensionireformiga tekib Eesti inimestele senisest laiem valikuvabadus, kuid koos sellega on vaja tõsta ka teadlikkust. Loodetavasti ei jäta riik kogu vajalikku selgitustöö koormat erasektorile ning aitab näiteks läbi usaldusväärsete ning kättesaadavate kalkulaatorite inimestel paremini mõista nende otsuste mõjusid oma tulevasele pensionile,“ rõhutas Pikkani.

Pikkani peab pensionireformi puhul oluliseks, et inimeste järgmisel aastal tehtavad otsused ei juhinduks üksnes hetkeemotsioonidest. „Arvatavasti ei saa paljud II sambaga liitunud aru, et viimase 17 aasta jooksul on nende I pensionisambasse kogunenud palju vähem riigipoolseid osakuid kui neile kes omal ajal II sambaga üldse ei liitunudki. Seega II sambast raha välja võtval inimesel on tulevikus pension oluliselt väiksem kui mõnel teisel sama palka teeninud ja ainult I sambaga liitunud inimesel,“ lisas ta.

Luminori tellitud uuringu viis läbi turu-uuringuettevõte Norstat. Küsimustikule vastas kokku 1105 inimest Eestis, 1012 inimest Lätis ja 1009 inimest Leedus. Vastajate vanus jäi vahemikku 18–65 aastat.