Võru linna ja maakonda tabanud ulatuslik elektrikatkestus on andnud kõneainet paljudele. Lisaks elektrienergia kadumisele kadus ka vesi, kanalisatsioon ja kaugküte. Just kaugkütte ehk rahvakeeli toasooja kadumine kortermajades on kriitilise iseloomuga. Eriti talvel.
Võru linna soojusettevõtja Danpower Eesti AS on kaugkütte kui elutähtsa teenuse osutaja Võru linnas. Tormi ajal ja järgselt kadus ka neil elekter, mistõttu katkes ajutiselt ka soojuse tootmine ja tarne klientideni. Oli hea juhus, et välistemperatuur oli mitte just aastaajale ja kuule kohane- +10 kraadi. Vedas. Kujutage ette, kui oleks olnud -5 või – 10 kraadi pluss tugeva tuule koefitsient. Renoveerimata majades puhub tuul igast elektripistikust sisse.
Selline olukord võib juhtuda ükskõik, millises Eesti piirkonnas. Antud artikli eesmärk ei ole hinnata soojusettevõtjate tegevusi või valmisolekut, sest ainuüksi nende valmisolekust ei piisa. Selleks, et kortermajade radikatesse soe vesi jõuaks, on kriitilised 3 osapoolt- soojuse tootja, soojuse tarnija ja korteriühistu. Just korteriühistust me edasi räägimegi.
Paljud soojusettevõtjad on elutähtsa teenuse osutaja ja neil on üsna karmid nõuded toimepidevuse tagamisel. Ülejäänud soojusettevõtjad, kes ei ole Kaugkütteseaduse ja Hädaolukorra seaduse alusel elutähtsa teenuse osutajad, on üldhuviteenuse osutajad igal juhul. Samas on tähelepanuta jäänud sama valemi teine osapool, millest ei räägi eriti keegi- korteriühistud. Ei ole vahet, kui tubli on soojusettevõtja, kui soe vesi ei jõua kortermaja soojasõlmest edasi.
Enamus kortermajade elanikke ei tea, et kortermajal võib olla oma soojasõlm, mis vajab töötamiseks elektrit. Olenemata sellest, kas kortermajas on keskküte või kasutab see oma, individuaalset katlamaja, sooja jõudmiseks radikatesse on vaja elektrienergiat. Enamustes kortermajades toimub soojuse ülekanne nende endi soojasõlmedes. See tähendab, et igal kortermajal on oma kinnine keskküttesüsteem. Soojusettevõtja poolt tarnitud soojus ei jõua otse kortermaja elanike radikatesse, vaid soojus antakse üle ühelt süsteemilt teisele läbi soojusülekande. Jah, lugesid õigesti- see ei ole soojusettevõtja vesi, mis kortermaja radikates soliseb, vaid kortermaja enda kinnine süsteem.
Pika jutu lühike kokkuvõte – kortermajade toasoe ei sõltu ainult soojusettevõtjast. Teine oluline osapool on korteriühistud. Kui korteriühistu ei ole valmis elektrikatkestuseks, ei ole ka toasooja. Olenemata sellest, kui tubli on soojusettevõtja. Samas saab selleks valmis olla.
Üheks lahenduseks on soetada üks generaatori mitme korteriühistu peale. Kõik oleneb kortermajade tsirkulatsioonipumba voolu tarbimisest. Lisaks on vaja kütust, pikendusjuhtmeid ja soojasõlmes peab olema eraldi valmidus generaatori järgi ühendamiseks. Just see viimane on asjaolu, mis tihti ära ununeb- lihtsalt niisama ei saa generaatorit hoone elektrisüsteemiga ühendada. Piisab, kui on vahelüliti ühelt süsteemilt teisele koos vajaliku input sisendiga. Kui põhivool mööda juhtmeid tagasi tuleb, saab jälle lülitada põhisüsteemi peale. Siseruumides generaatori kasutamisel peab olema väga ettevaatlik- vedelkütuse põlemisel tekivad väga mürgised põlemisgaasid ja oluline on piisav ventilatsioon.
Hea kortermaja elanik ja korteriühistu liige. Tee omale kindlaks, kas sinu kortermaja sisene keskküttesüsteem vajab töötamiseks elektrienergiat ja valmistuge selleks varakult. Sündmused näitavad, et kui kriisi ajal hakata generaatorit otsima, on need suure tõenäosusega juba välja laenutatud. Ainult sina ise vastutad enda ja oma pere heaolu eest.
Sven Jablonski
MindUp Systems juht
