Ligi 64% inimestest soovib raha koguda II pensionisambasse ka pärast selle vabatahtlikuks muutumist, selgus Luminori Eesti pensioniuuringust.
Vähem kui kolmandik ehk 32% kavatseb kogumise lõpetada. Ülejäänud vastajad ei ole II sambaga liitunud.
Luminori Baltikumi pensioni üksuse juhi Rasmus Pikkani sõnul näitasid tulemused, et edasi kogujaid on keskealiste seas mõnevõrra rohkem kui noorte seas. „See erinevus on mõistetav, sest noored tegelevad muude finantsküsimustega, mistõttu pension tundub teisejärguline. Samas on vananeva rahvastikuga riigis just pensioniks kogumine üha tähtsam osa isiklikust finantsplaanist. Reform tekitab ohu, et inimene libastub rahaasjade kavandamisel juba oma elukaare alguses,“ kommenteeris Pikkani.
Valikut mõjutab ka iseseisva investeerimise kogemus: mida väiksem see on, seda suurema tõenäosusega inimene II sambasse kogumist jätkab. Neist, kes ei ole varem ise investeerinud, soovib kogumist jätkata 68%. Nende seast, kes on investeerimisega veidi tegelenud, ja neist, kes investeerivad regulaarselt, plaanib II sambasse edasi koguda vastavalt 59% ja 49%.
Otsus oleneb veel sellest, kas inimene usub, et ta jääb vanaduspensionile. II sambasse kogumist kavatseb jätkata 69% nendest, kes usuvad vanaduspensionile jäämist, ning 53% nendest, kes vanaduspensionile jäämist ei usu.
Kui eesti emakeelega inimestest soovib koguda II sambasse pärast selle vabatahtlikuks muutumist 65%, siis vene emakeelega inimeste seas on see määr pisut väiksem: 58%.
Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta juunis ja juulis. Eesmärk oli selgitada välja, kuidas inimesed Eesti pensionisüsteemi suhtuvad ja mida nad sellelt ootavad. Uuringus osales 1599 Luminor Pensions Estonia II pensionisamba klienti.
