2

Rauno Vinni: pensionireform – edulugu, tragöödia, farss või fiasko?

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Rauno Vinni. Foto: Praxis

Rauno Vinni. Foto: Praxis

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et olen aastaid halduspoliitikaga tegelenud. Ometi pean tõdema, et mu ettevalmistusest ei piisa mõistmaks teise pensionisamba reformi eesmärke. Samuti ei mõista ma, kuidas saab mastaapset, pea kõiki Eesti elanikke puudutavat reformi ette valmistada nii kiires tempos ja suletud viisil, nagu praegu valitsus nõuks võtnud on, kirjutab Rauno Vinni ERRi uudisteportaalis.

Oma rumaluse tunnistamine on esimene samm mõistmise teel, ütleb minu naine. Ja õige kah! Abinõuna võiks panna kirja need asjad, mida me olukorra kohta teame või ei tea. Seda siinses seletuskirjas teengi.

Valitsus kinnitas teise pensionisamba reformi üldised põhimõtted 22. augusti valitsuskabineti nõupidamisel ja 19. septembril pensioni investeerimiskonto süsteemi loomise ettepanekud.

Avalikkusega konsulteerimata on valitsus välja pakkunud rea lahendusi, mis on andnud ainest nüüdseteks arvamuskähmlusteks ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias. Enamus neist tegeleb oletustega, sest alusanalüüsi ei ole. Nii tekibki iga reformi puudutava infokillu kohta avalikkuses kordades rohkem küsimusi ja spekulatsioone.

Pensionireformi ettepanekute kvaliteetset analüüsi hetkel ei ole. Hiljuti on avaldatud mõned huvikaitse organisatsioonide küsitlused, aga need on vaid paar pusletükki kogu pildist.

Praegu liigub võimuliit tragöödia tunnustega reformi stsenaariumi poole (protsess ei ole legitiimne, aga poliitika võib anda mingeid tulemusi), aga välistatud ei ole ka fiasko (ei ole resultaate ega protsessi legitiimsust).

Siiski, kas poleks parem sättida kurss eduloo stsenaariumile? Selleks tuleks kinni pidada õigusloome hea tava mõttest, mitte pelgast sättest. Kui valitsusele kõlbab ka tragöödia, farss või fiasko, siis on lugu muidugi sootuks teine.


Täismahus artiklit saab lugeda siit.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
taat
taat

Kuna kogu see kuramuse fond on miinuses mitte ainult reaalselt vaid ka nominaalselt, siis polegi siin midagi analüüsida ega mõelda. Las igaüks otsustab ise, kas tahab täna paigutada II sambasse 100 € ja 20 aasta pärast 90 tagasi saada või ei taha. Kes tahab, olgu lahke. Mina ei taha. Poleks ma 20 aastat tagasi II sambaga liitunud, oleks mu tänane pension ainult I samba pealt suurem kui on I ja II sambast kokku.

Nimi (vabatahtlik)
Nimi (vabatahtlik)

“…Teadmistepõhist sisu” No kust kohast seda meie päevil küll võtta. Kogu ühiskonna arengukavad jms põhineb ju praegu muinasjuttudel lõputust majanduskasvust juba lõpukorral ressursside tingimustes.Kui vähegi teadmistepõhine olla, siis kogu lootus saab rajatud olla vaid sellele, et kohe kohe saab lõpuks ometi leiutatud PM ehk igiliikur. Finantssüsteem toimis veel hiljaaegu nii, et vahepeal lasti õhku välja(see oli valus, aga vajalik), nüüd on reguleerijad nii tubliks läinud, et puhuvad seda nö stabiliseerimiseks ise juurde. Kui nüüd keegi usub kogu sellise kupatuse kestlikkusse(aga just sellele on rajatud kogumissüsteem)… väärib ta sügavat imetlust.

wpDiscuz