Rannarootsi muuseumi ette paadipõgenike mälestusmärgile jäid põlema kümned mälestusküünlad, kui eile õhtupoolikul meenutati seal 75 aastat tagasi toimunud suurt põgenemist.
Küünla asetas mälestusmärgile ka peaminister Jüri Ratas ning Rootsi ja Soome suursaadikud.
„Tulge, viimane paat läheb,” hõikas vanamoodsais rõivis ja suurrätiga naine kõigile, kes olid mälestushetkelekogunenud. Rannarootsi muuseumi kai äärest läkski paat – osa inimesi mahtus peale, osa aga mitte ja nemad jäid kaldalt järele lehvitama. „Täitsa pisara võttis silma,” tunnistas ajaloolane Juta Holst pärast See teatri väikest lavastust.
Üks, kes 1944. aasta sügisel koos perega Haapsalu Uus-Sadamas viimast põgenikelaeva ootas, oli toona 10aastane Sviby tüdruk Ingrid Tõnts. „Seal oli päris palju inimesi ja me ootasime mitu päeva, aga paati ei tulnudki,” lisas ta. Selle asemel ootas tema peret viis aastat hiljem küüditamine, kust kõik õnneks elu ja tervisega tagasi tulid.
