Seitsme kuuga on Eestis uppunud juba 27 inimest, neist 8 juulis. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga on meeste osakaal uppunute seas veelgi suurenenud. Kui 2018. aasta esimesel seitsmel kuul uppunutest oli mehi 88%, siis 2019. aastal on uppunutest suisa 92,6% meesterahvad. Uppunute keskmine vanus oli 55 eluaastat.
„Päästeameti selle aastane veeohutuskampaania seadis fookusesse just nimelt vanemad inimesed, sest eelmisel aastal kasvas uppumissurmades hüppeliselt just eakate inimeste osakaal. On näha, et see probleem on jätkuv ning vajab tähelepanu. Meie jaoks on igal juhul selgelt välja joonistunud riskigrupp, kes veeõnnetustesse satuvad – vanemad inimesed, eeskätt just meesterahvad,“ rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Samuti on sel aastal suurenenud siseveekogudes uppunute osakaal – kui 2018. aastal oli see 38 protsenti, siis 2019. aastal koguni 74 protsenti. Jätkuvalt on uppumissurmade puhul oluliseks teguriks alkoholijoove. 11 hukkunu puhul on joove kinnitust saanud, mitme hukkunu puhul on joobekahtlus.
„Tuletan veel kord kõigile meelde, et alkohol ja veekogu ääres viibimine ei käi kokku! Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja sekkuksid enne kui on hilja,“ seletab Mikko Virkala.
Tulekahjudes hukkus juulis 2 inimest. Esialgsetel andmetel sai mõlemal juhul tulekahju alguse hooletust suitsetamisest. Kokku on 7 kuuga tulekahjudes hukkunud juba 19 inimest ning jätkuvalt on suureks riskiteguriks just hooletu suitsetamine. Enamik hooletu suitsetamise tõttu hukkunutest on olnud ka alkoholijoobes. Tulekahjudes sai juulis vigastada 7 inimest. Ka eluhoonete tulekahjude puhkemises mängivad suurt rolli hooletu suitsetamine ning elektriga seonduvad õnnetused (elektriseadme kasutamine, rike elektriseadmes või -paigaldises). Juulis oli kokku 71 hoonetulekahju, neist 34 toimusid eluhoonetes.
