Helilooja Alo Mattiiseni viiest isamaalisest laulust ei kuule laulupeo kahel kontserdil mitte ühtegi.
Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens peab seda targaks otsuseks. „Kuulajaile soovitaksin laulupeokontserdi kavale läheneda põhimõttel, et huvitav, mis kavas on, aga mitte vastupidi, sest repertuaari koostades on ikka ja alati vaja otsida tasakaalu juba armastatud ja tuntud muusika ning uudisteoste vahel. Paratamatult võib ühe või teise kuulaja lemmikpala kavas mitte olla. Sageli on tark populaarsemaid teoseid kavasse mitte liiga tihti võtta, et nad meie meeltes ikka värsked püsiksid,” ütles Perens Lääne Elule suhtekorradusbüroo Miltton vahendusel.
„Laulupeo kava koostamine on mitmekihiline ja sügav protsess, kus iga teos on põhjalikult kaalutud. XXVII laulupeo „Minu arm” repertuaari aluseks oleva nägemus ideekavandist sai kirja veidi vähem kui kolm aastat enne pidu, 2016. aasta augustis,” märkis Perens.
„Repertuaari koostamine on sellest järgmine samm, mis tehakse ideekavandit aluseks võttes juba laiemas ringis. Laulupidu tervikuna võiks olla koht, kus suudame mõelda suurelt ja keskenduda väärtustele, mis on toonud meid siia ja viivad ka edasi. Kontsertide kavad pandi paika liigijuhtide eestvedamisel ning paljude erinevate osapoolte ühise jõupingutusena. Töö käigus tehti heliloojatele sihttellimusi, korraldati heliloomingukonkurss. Traditsiooniliselt tegid omapoolseid pakkumisi ka kooriühingu alaliidud, aga ka eraisikud. Kava kinnitas kooriühingu muusikanõukogu,” õigustas Perens.
Mattiisen kirjutas laulutsükli „Viis isamaalist laulu” 1988. aastal, esmaettekandele tulid need Tartu muusikapäevadel.
otsus.
Mattiiseni väljajätmine on tegelikult isegi hea, sest äkki oleks need kavasse võetud Avandi sõnadega – küllap on tuntud näitlejal ja saatejuhil lauasahtlis ka “Avage Lasnamäe”, “Halalimad laulud” ja teisi veel avaldamata progressi ja globalismi pärle.
Tartu laulupeol oli võimalik ju “Isamaa ilu hoieldes” ja ajastukontserdil “Sind surmani” kuulata. Ei pea igal laulupeol samu laule laulma. Siis on varsti teistpidi häda.
Küllap rahvas laulupeol oma laulud ikka ära laulab. See saab olema palju võimsam kui kavas oleva laulmine.
A. Mattiiseni loodud isamaalised laulud ei sobi tänapäeva multikultuuriga kokku, sest need võivad solvata teist usku sisserändajaid, kui ka naabreid. Nii on sotside meelest parim lahendus.
Ja ongi hea, et ei lörtsita selleaastasel nn laulupeol!
“Mu isamaa on minu arm” laulupidudel
Laulu esitati 1947. aasta XII üldlaulupeol ja see sai kohe inimestele südamelähedaseks ning tuli kordamisele. 1950. aasta laulupeo kavas laulu ei olnud. Nõukogude okupatsioonivõimu meelest liigse natsionalistlikkuse tõttu ei kuulunud see pidude kavasse aastaid. Kuid koorid võtsid alates 1960. aastast laulu laulupidudel ise üles ja autor juhatas vähemalt viimast salmi. Rahvas tõusis püsti ja võimud olid sunnitud olukorraga leppima. Nõukogude aastail sai laul mitteametliku hümni staatuse.[2] Laulu on soovitud Eesti hümniks, kuid ettepanek ei ole toetust leidnud peamiselt seetõttu, et laulu ei ole hümniks kirjutatud ning seda peetakse ühislaulmiseks liiga keeruliseks. [3]
10 aastat püüdis nõukogude võim Ernesaksa laulu “lörtsimisest” päästa? Ei läinud läbi. Ehk oleks aeg sellegi laulu leierdamine sundlõpetada ja valida asemele midagi suurt, progressiivset ja tulevikku suunatut näitks ansambli Hekdik repertuaarist?
Kindel see, et Laulupidu ei ole kontsert, seega ei vaja ta ka kontsert-kava. Laulupidu on üks rahvuslikest traditsioonidest, peaaegu et üks riikluse alussammastest, seega tuleb vastavalt ka käituda. Laulupidu on rahvusliku koosolemise kinnitamine. Seega suhtuda repertuaari kui tavalisse kontsertkavasse ei ole päris õige.
Laulupidu on rahvusliku koosolemise kinnitamine?
No sellise raha eest on ükskõik kes nõus “rahvuslikku koosolemist” kinnitama!
“Võin teile kinnitada, et antud kava on igakülgselt ja poliitiliselt hästi läbi kaalutud.”(politrukk filmist “Need vanad armastuskirjad”).
Mida asemele, Syyria ja Somaalia rahvalaulud?
Viimati tekkis ju vajadus venekeelseid laule repertuaari lisada. Kas tehti ära?
No ilmselgelt jäeti välja ju. Mattiisen, tänaste hinnangute järgi on ju populistlik paremäärmuslane ja nats. Tema teosed tuleks ära põletada.
Ei ole nõus. Iga kord üks ja seesama pole kohustuslik. Samas ei kao need Mattiiseni laulud mitte kuhugi, ei kao ka südametest. Laulma jäädakse neid edaspidigi. Küllap ikka õige otsus ja rikastame repertuaari.
Südames võivad olla,kuid tahaksin just nimelt laulupeol neid laule kuulda.See ei ole normaalne,mis toimub!
on sotsid küll hulluks läinud, et isamaalaulud ei kõlba enam nende multi- kulti kultuuri
Tulge inimesed mõistusele. Ei ole nii, et laulupeo repertuaar pannakse kokku rahva soovilugudest – usaldagem laulupeo üldjuhte, saati selle asemel jälle poliitilist vahtu üles klopsida.