Lääne-Nigula vallavalitsus otsib Kekkiläga kompromissi

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus kohtus kaks nädalat tagasi turbatootja Kekkilä juhiga, et sõlmida kokkulepe Niibi turbakaevanduse laiendamiseks.

Vaidlus käib selle üle, kas turbatootja Kekkilä on süüdi selles, et Salajõe ümbruse küla kaevudest ei saa joogi- ega isegi mitte pesupesemiseks kõlblikku vett. Külarahvas näeb süüdlasena turbaraba kuivendusvett, mis puhastamata otse Salajõe karstialasse juhitakse. Turbafirma ning viimase palgatud keskkonnaeksperdid leiavad aga, et kaevandus ei puutu asjasse. Sama meelt on keskkonnaamet.

Kolmapäeva ennelõunal oli Tartus riigikohtu suures saalis avalik istung, kus arutati Kekkilä kaebust Lääne-Nigula vallavolikogu otsuste peale, millega viimane keeldus kaevandamisloa andmisest Niibi rabas.

Kaks nädalat tagasi saatsid aga Lääne-Nigula vallavalitsus ja Kekkilä kirja riigikohtule, paludes istungi edasilükkamist. Riigikohus polnud sellega nõus. Kompromissi palusid pooled põhjusel, et äsja valmis uus Salajõe küla joogivee uuring, mis küll ei toonud uut infot vee rikkumise põhjuste kohta. Viimase uuringu tegi Lääne-Nigula vallavalitsuse tellimusel Steiger, kes on olnud ka Kekkilä tellitud uuringute üks autor.

Kekkilä advokaat Ksenja Kravtšenko ütles kolmapäeval kohtuistungil, et ettevõte on valmis loobuma kohtukulude nõudmisest. Kekkilä kohtukulud on seni olnud ligi 5000 eurot. Kravtšenko lisas, et ettevõtte soovib, et Lääne-Nigula vallavolikogu arutaks kaevandusloa taotlust uuesti. Ta märkis, et Kekkilä võib Salajõe külla ehitada uued kaevud.

Lääne-Nigula vallavalitsuse õigusnõunik Andrus Post ütles, et vallavolikogu on valmis andma Kekkiläle Niibi maardlas uue turbakaevandusloa. Post toonitas, et kokkuleppe sõlmimine on vallavalitsuse kätes ning selle peab kinnitama vallavolikogu, kes koguneb alles augusti teises pooles.

Lääne-Nigula vallavalitsust nõustav keskkonnaõiguse keskuse jurist Siim Vahtrus ütles istungil, et värske veeuuring näitas, et Salajõe vesi mõjutab piirkonnas 20 kaevu. Vahtruse sõnul on seda rohkem, kui esialgu arvati. „Vallavalitsuse huvi on elanike veeprobleem lahendada, seda tahamegi kompromissiga saavutada,” ütles Vahtrus Lääne Elule. „Turba kaevandamist lõpetada ei ole võimalik.”

Riigikohtunik Ivo Pilving ütles kolmapäeval kohtuistungil, et Lääne-Nigula vallavalitsus kaalus kaevandaja õigusi ja joogivee kvaliteeti ning leidis, et viimane on tähtsam. „Vaidluse põhisisu on, et kui üks tegevus annab imeväikse panuse veekvaliteedi piirnormide ületamisse, kas siis on põhjendatud selle keelamine,” rääkis Pilving.

Pilving ütles, et joogivesi on rikutud – mõõtmised näitavad, et hapnikutarve (PHT) on Salajões 6 mg/l (lubatud kuni 5 mg/l). Sellele ei vaielnud Kekkilä advokaat vastu, kuid märkis, et turbasoode kuivendusvesi on vaid üks veekvaliteedi halvenemise põhjusi.

Vahtrus ütles istungil, et isegi siis, kui joogivee rikkumisel on mitu põhjust, ei saa vallavalitsus neist enamikku mõjutada. Vahtrus ütles, et vallavalitsus ei saa lõhkuda kopratamme, reguleerida sõnnikuga põldude väetamist või sundida maaomanikke korda tegema maaparandussüsteeme, kuid vallavõim saab keelata turbakaevanduse laiendamist.

„Kui ühe piirkonna keskkonnanäitajad on rikkumise piiril, ei tohiks lubada uusi saasteallikaid lisada,” ütles Vahtrus. „Omavalitsusel on vähe hoobasid, seda enam on tähtis, et üht kasutataks.”

Kohtuistungil osalenud keskkonnaameti jurist Signe Lehtme ütles, et Salajõe küla kaevudele ei kehti joogivee normid, sest Eesti õigusaktid annavad nõuded ainult ühisveevärgi joogiveele. Lehtme kinnitas, et Salajõel on rohkete setetega vesi piirkondlik eripära. Seega ei saa ka väita, et Salajõe küla joogivesi on rikutud. Keskkonnaamet leiab, et vallavolikogul polnud õigust kaevandamisloast keelduda.

Kekkilä vastasseis Niibi turbaraba naabruses asuva Salajõe külaga algas 2015, kui külaselts vaidlustas uue kaevanduse keskkonnamõju hindamise aruande. Keskkonnaamet külaseltsi proteste arvesse ei võtnud. Lääne-Nigula volikogu aga nii keskkonnaameti kui ka majandusministeeriumi meelehärmiks kaevandusluba ei andnud. Kekkilä kaebas vallavolikogu kohtusse; Tallinna halduskohus andis õiguse vallavolikogule, kuid ringkonnakohus turbafirmale. Lääne-Nigula vallavalitsus andis asja riigikohtusse.

Riigikohus teeb otsuse 24. septembril, kui pooled ei jõua enne kokkuleppele.