Pärnu maakohtu kohtunik Piia Jaaksoo ja Harju maakohtu kohtunik Kristina Väliste võivad rikkuda põhiseaduse paragrahvi 24, mille lõige 3 ütleb, et kohtupidamine on Eestis avalik.
Sellest võib mööda minna erandkorras. Eesti kohtunikud aga on hakanud sellest mööda hiilima eelmise aasta lõpus vastu võetud ärisaladuse kaitset ja kohtupidamise huve käsitleva sätte abil. Väliste keelas Harju maakohtus riigifirma Tallinna Sadam endiste juhtide üle peetaval kohtuprotsessil ajakirjanikel tunnistajate ütlustest kirjutamise kuni kohtuotsuseni. Jaaksoo keelas Haapsalus tunnistajate ütluste avaldamise kuni tunnistajate ära kuulamise lõpuni õigusemõistmise huvidest lähtudes.
Erandkorras võib kohtuistungi kuulutada kinniseks, kui on vaja kaitsta kannatanu eraelu (näiteks alaealiste vastu toime pandud kuritegude puhul) või kui tegemist on riigisaladuse või ülitundliku ärisaladusega. Tallinna Sadama ega Haapsalu Linnahoolduse kohtuasi pole üht ega teist.
Õiguskantsler on kirjutanud, et avalikkuse põhimõtte peamine eesmärk on tagada kohtumenetluse läbipaistvus ehk aus ja õiglane kohtupidamine. Kohtuistungi avalikkus aitab ära hoida menetlusosaliste põhiõiguste põhjendamatuid riiveid ja alusetuid kohtulahendeid.
Korruptsiooniprotsessid, olgu need suured nagu Tallinna Sadama oma või väikesed nagu Haapsalu Linnahoolduse oma, heidavad valgust ärimeeste ja poliitikute huvide varjatud põimumisele. Kohtuistungeil kuulatavad ütlused on avalikkusele tähtis materjal, mille abil hinnata avaliku võimu teostamist. Kohtunike otsusega on meilt see võimalus võetud.
Demokraatia toimib vaid siis, kui võimu ja ärihuvide teostamist on võimalik erapooletult hinnata. Selleks on vaja igakülgset infot. Praegu on hakatud isikuandmete kaitsele, aga ka kohtumenetluse huvidele viidates infot varjama. See ei ole õige. Veel rohkem – see on demokraatiale ohtlik.
Täpusustatud kohtunik Piia Jaaksoo otsuse motiive 17. juunil 2019
Haapsalu tundub rahalistes ja maksuküsimusteseriti puudutatud olevat ka kohtuvallas. Alles oliNurme vabriku lugu,nüüd Lõps. Midagi on Taani riigis mäda.
Mitte keegi ei keela teil ju kirjutada asjast, teile pannakse lihtsalt ajaline piirang, et kuna te seda teha võite. Isegi artiklis on see lause ju kirjas: “Väliste keelas Harju maakohtus riigifirma Tallinna Sadam endiste juhtide üle peetaval kohtuprotsessil ajakirjanikel tunnistajate ütlustest kirjutamise kuni kohtuotsuseni.”
Täiesti mõistlik piirang, arvestades asjaolu, et meedia kipub süüdlase risti lööma enne kohtuotsust.
Kas toimibki siis juba püüe hoida neljas võim, ajakirjandus, ühiskonna teatud valupunktide kajastamisest eemal, paralüseerida ta?
Huvitav on see, millistest argumentidest lähtuvad konkreetsed kohtunikud, kui nad niimoodi otsustavad?