Kuu aja pärast avab pärast uuenduskuuri uksed Haapsalu piiskopilinnus. Kahtlemata on see rõõmusõnum – 5,5 miljonit maksma läinud remont päästis linnusehoone lagunemisest ja uus muuseum peaks kõigi ootuste järgi tooma Haapsallu vähemalt 60 000 külastajat aastas.
Haapsalule, piiskopkonnale ja linnusele keskenduvasse keskaja muuseumi pole aga jäetud jälgegi Valge Daami legendist, mille järgi teavad Haapsalu linna peaaegu kõik eestlased. Ühest küljest võib aru saada ekspositsiooni koostajatest, kes lähtuvad ajalooteadusest ja tahavad vaatajaid (küll meelelahutuslikus vormis) harida. Kahtlemata on huvitav võtta kätte keskaegne relv, uurida püssirohuveskit ja 14. sajandi mehaanilise kella sisemust. Valge Daami legend, nagu üldse legendid ja lood, kahtlemata ei ole tõsiteaduslik, pealegi on see rahvusromantiline lugu väidetavalt tekkinud tükk maad hiljem kui muuseumis tutvustatav keskaeg. Ühest küljest legend tõesti ei sobi.
Teisest küljest on Valgest Daamist loobumine arusaamatu ja täiesti ebapraktiline. Nüüdisaegne muuseum ei ole juba ammu asutus, kus külastajad lappavad (või vaatavad klaasi alla pandud) tolmunud ürikuid. Moodne muuseum on meelelahutusasutus selle sõna kõige paremas tähenduses, mis müüb muuhulgas emotsioone, mitte ainult teadmisi.
Kui Haapsalus avati Iloni Imedemaa, jooksis rahvas sellele algusest peale tormi, sest inimesed armastavad kauneid ja kuulsaid lugusid, mida muuseum küllaga pakkus – väikese Iloni Haapsalust üle mere Rootsi põgenemise lugu, noore Wiklandi ja Astrid Lindgreni kohtumise lugu ja kõiki neid tuntud lugusid, mille Wikland on illustreerinud. Haapsalu piiskopilinnus aga ei pea oma lugu, ilusat ja armastatud lugu Valgest Daamist eksponeerimise vääriliseks. Seda ei oleks tohtinud juhtuda.
Hääletan lugude poolt! Haapsalu on linn, millel on märkimisväärne ajalugu, linn, millel on ka oma lugu – legend. Haapsalust on saanud ka muinasjuttude pealinn – siit on võrsunud Sten Roosi muinasjutuvõistlus, siin peetakse muinasjutukonverentsi. Sõnas ajalugu on samuti sees sõna lugu. Kõik see näitab, et Tänasel (24.05) muinasjutukonverentsil rõhutasid mitmed esinejad – Piret Päär, Ilmar Tomusk, Valdur Mikita jt – lugude ja muinasjuttude erilist tähtsust inimese arengule. Ilmar Tomusk tegi lausa ülevaate teaduse seiskohtadest võrdluses lugude maailmaga. Nii tema kui ka mõni teinegi esineja tõi esile Ensteini mõtet: „Kui tahate, et teie lapsed oleksid intelligentsed, siis rääkige neile muinasjutte. Kui… Loe rohkem »
Nii juhtub, kui otsustajateks saab lumehelbekeste põlvkond.