Sõnapaar „pehme maandumine” imbus eestlaste keelekasutusse viimase majandussurutise aegu, mida siiani hellitavalt masuks kutsutakse. Ühes sellega hakati majandusekspertide tuules rääkima pehmest maandumisest. See oli midagi hoomamatut, samal ajal nii kõhedust tekitav kui ka lohutav. Tähendab ju maandumine, et sellele eelneb kukkumine. Küsimus on vaid selles, kui kõrgelt ja kui sügavale ning kui pehme on „pehme”.
Võib öelda, et masu teatavat sorti usalduskriisi näol tabas mõni aeg tagasi ka Haapsalu linnavalitsust, kulminatsiooniks koalitsiooni kuuluva Keskerakonna otsus võtta abilinnapea kohalt maha üks senistest käilakujudest, aselinnapea Peeter Vikman. On selgemast selgem, et selliseid otsuseid ei tehta üle jala ega kergekäeliselt. Ei hakka ju keegi niisama heast peast keset sõitu oma meeskonna liikmeid üle parda viskama, sest muidu läheb kapten järgmise tormiga üksi põhja, kui tsiteerida klassikuid.
Midagi musta Vikmani ning tema enda erakonna ja koalitsioonipartnerite vahelt igal juhul läbi jooksis, sest kinnitas linnapea Urmas Suklese valimisliitki, et Keskerakonnal on vangerduseks nende toetus. Samas anti Vikmanile erakonna poolt piisavalt palju usalduskrediiti, et teha temast keskfraktsiooni esimees. Tõsi on see, et niivõrd pikaaegse kogemuse ja valijate toetusega poliitikut ei saa kohaliku elu korraldamisest kõrvale jätta. Kas fraktsioonijuhi koht on pärast aselinnapea toolilt kukkumist õiglaselt pehme maandumine, teavad ilmselt vaid selle loo kõigi üksikasjadega kursis olevad isikud.
Vikmani koha saab endale mees, keda on siinmail inimestele maavanemana juba tuttav. Kas ta on aselinnapeana must hobune või hoopis must luik, näitab aeg. (Must luik on fenomen, mille saabumise tõenäosus on olematu, mille mõju on tohutu ning mida keegi ei näinud tulemas, kuid tagantjärele oskab iga narr seletada.)
Preemiateks raha jagub, kuid linna tänavad, eriti jalakäijaile, on ohtlikult katkised. Häbi on ka linna külaliste ees! Suvi tulemas oma paljude üritustega, kuid isegi peatänavat ei suudeta korrastada!