Anvar Samost: miks Margus Linnamäe seda teeb?

Eesti ajakirjanduse tulevikku mõjutava suurtehingu teinud Margus Linnamäe peaks plaanid Postimehe väljaannetega selgelt välja ütlema.

Paari päeva eest käis ajakirjandusest läbi lühike teade, et Margus Linnamäe haldusettevõte UP Invest müüs endisest Eesti Meedia grupist aasta alguses eraldatud kuulutusteäri välismaisele fondihaldurile. Enamik meediatarbijatest ei pööranud sellele tähelepanu ja miks nad pidanukski – teates ära toodud ettevõtete nimed alates müüjast ehk UP Investist ja lõpetades ostja ehk Apax Partnersiga olid neile tundmatud. Liiga tuttavalt ei kõlanud ka müüdud kuulutuskeskkondade nimed. Ühtlasi on UP Investi omanik ja üks Eesti rikkamaid inimesi Margus Linnamäe osanud oma tegevusi nii seada, et temagi ei ole liiga hästi tuntud.

Ometi oli tegu väga tähtsa uudisega.

Kui alustada kõige vähemast, siis võis tegu olla ühega Eesti aasta suurimatest äritehingutest. Hinda küll praegu ei avaldatud, kuid vaadates kuulutusteäri käibeid ja kasumeid, võis see jääda 150 miljonist eurost ülespoole. Hind on küll oluline, kuid kui tegu oleks olnud näiteks kaupluseketi müügiga, siis poleks eriti põhjust sellel teemal pikemalt peatuda.

Eestis on kolm suuremat meediaorganisatsiooni. Esimene neist on avalik-õiguslik ja maksumaksja rahastatud ERR (minu tööandja). Teine on börsil kaubeldav, kuid enamuses Hans H. Luigele kuuluv Ekspress Grupp. Kolmas kuulub Margus Linnamäele ja kannab 2019. aastast nime Postimees Grupp. Varem oli selle nimi Eesti Meedia ja sinna kontserni kuulusid ka äsja müüdud kuulutusteärid. Laias laastus saab keskmine eestlane maailmapildi kätte just nende kolme organisatsiooni abil.

Hans H. Luige kontsern on aastaid vähese eduga püüdnud kõrge marginaaliga kuulutusteärisse siseneda, kuid teenib jätkuvalt kulud tasa tavapärase reklaami ja tellimuste müügiga. Luik on ise ajakirjanik, tema eesmärgid ja vaated on tänu aastakümneid meedias elatud elule Eesti avalikkusele hästi teada.

Margus Linnamäe on pärast 2013. aastal Eesti Meedias osaluse omandamise kaudu ajakirjanduse juurde tulekut andnud vaid mõned napisõnalised selgitused enda eesmärkide kohta. Kui Eesti Meedia jagunes aastavahetusel kaheks pooleks – ajakirjandusväljaannete ning kuulutusteäri –, siis ütles Linnamäe (pressiteate vahendusel), et ettevõtete struktuuri ümberkujundamise tagant ei tasu otsida varjatud soovi mõni üksus tulevikus maha müüa. Nüüd teame, et see polnud tõsi, aga vaevalt keegi, kes restruktureerimise ajal või pärast seda, kui kuuldused kuulutusteäri müügist levima hakkasid, küsisid, miks need sammud tehti, ka nüüd sisulisi vastuseid saavad. Selline on Linnamäe järjepidevalt hoitud joon.

Linnamäe ei ole tegelikult selgitanud sedagi, miks ta üldse ajakirjanduse vastu huvi tunneb. Kuni kuulutusteäri müügini võis oletada, et see on tema kui laia haardega ettevõtja jaoks lihtsalt üks äri. Kuna aga väljaannete kirjastamine on praegu kahjumlik ning kuulutusteäri ülikasumlik, siis on selge, et Linnamäe huvi meedia vastu peab olema juhitud muudest taotlustest.

Iga Postimehe lugeja võib viimase viie aastaga lehes toimunud muutuste pealt ise tuletada, millised need taotlused on. Selgelt on Linnamäe suunanud Eesti vanimat ajakirjandusinstitutsiooni suunas, mida võib hinnata konservatiivseks. Selles pole midagi halba, kuigi suure väljaande puhul väiksel turul nagu Eesti kahandab ühe või teise väärtusruumi serva poole liikumine nii mõju kui ka auditooriumi.

Tänu viimase aja poliitikast tõukunud lainetustele ajakirjanduses on selgemalt hakatud mõistma peatoimetaja rolli. Lühidalt: omanik või tema esindajad valivad peatoimetaja, peatoimetaja kujundab väljaande suuna ja toimetuse. See on aga võimatu, kui me ei tea, kas kirjeldatud loogika tegelikult toimib.

100 või 150 miljonit eurot on nii suur raha, et selle abil saaks Postimehe Grupi väljaandeid aastakümneid edukalt käimas hoida. Niisugusele plaanile on UP Investi juhatuse liige Sven Nuutmann kaudselt viidanud. Aga selge see pole, sest omanik pole eesmärke tehingu ega laiemalt ajakirjanduses tegutsemise kontekstis avalikult sõnastanud.

Ideaalses maailmas paneks Linnamäe kuulutusteäri müügist saadud raha ja talle kuuluvad väljaanded ühte sihtasutusse, valiks sellele avaliku elu tegelastest koosneva nõukogu ning laseks nõukogul hallata sihtasutuse kapitali ja sõlmida lepingud nii Postimehe kui ka teiste väljaannete peatoimetajatega. Kas nii ka läheb? Me ei tea.