Helsingin Sanomat: „Eesti põlissoomlased” võivad pühapäeval tõusta suurparteiks

„Äärmusrahvuslikku populistlikku poliitikat ajav Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) võib avaliku arvamuse uuringute põhjal saada juba viiendiku häältest. Politoloogi arvates võib aga EKRE kannatada tuntud kandidaatide puudumise tõttu,” kirjutas ajakirjanik Elisa Rimaila tänases Helsingin Sanomates.

Helsingin Sanomate ajakirjanik Elisa Rimaila ja fotograaf Juhani Niiranen käisid Läänemaal EKRE edu võtit otsimas esmaspäeval ja teisipäeval.

„Spaade kaudu tuntud Haapsalu linna tänavail ei näe peaaegu kedagi peale valgete inimeste,” kirjutas Rimaila. „Selle tõttu tundubki väheke üllatavana, et siin, Lääne-Eestis, on pühapäevasel parlamendivalimisel suurimaks parteiks tõusmas kõikidest võimalikest see, kelle juhtfiguuri tuntakse muuseas lause „Kui on must, siis näita ust!” kaudu.”

Rimaila kirjutas, et suurem osa Eestisse saabuvatest inimestest tuleb naaberriikidest. Turvapaiga taotlejaid Eesti ei huvita. Eelmise aasta üheksa kuuga palus varjupaika 75 välismaalast.

„Sellele vaatamata on immigratsioon Eesti valimiste suurimatest teemadest,” nentis ajakirjanik. „Sisserändajatest tahab rääkida eriti just Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ehk EKRE.”

Rimaila sõnul tuntakse parteid äärmusrahvuslikuna ja Euroopa Liidu suhtes kriitilisena ning isegi avalikult rassistlike pooldajate poolest. „Populistlike parteide kõnepruuk karmistub valimiste eel,” nentis ajakirjanik.

„Poliitikas peab olema julge ja nimetama asju õigete nimedega. Peab olema löögivalmis,“ ütles Haapsalu ettevõtja Tiina Kalamees, 58, kellelt EKRE saab pühapäeval hääle. Kalamees on seda meelt, et EKRE aseesimehe Martin Helme ja teistegi värvikaid lausumisi ei tasu võtta sõna-sõnalt.

„See on justkui populismi õpiku näide ja esindab sama stiili, mida on nähtud Soomes Põlissoomlastes [erakond Perussuomalaiset],” tõdes Rimaila.

Ekrelasi võibki Rimaila sõnul kutsuda Eesti põlissoomlasteks.

Suurem osa Eesti parteidest on rahvusmeelsed ja konservatiivsed, kuid EKRE eristub Rimaila sõnul sellest seltskonnast.

„Tuleb tuttav ette?” kirjutas Rimaila. „EKRE edulugu sobitub parempoolsete, äärmuskonservatiivide ja populistlike parteide tõusuvoogu kõikjal Euroopas sel aastakümnel.”

Elisa Rimaila kirjutab loos, et praegu on EKRE-l riigikogus seitse kohta, kuid avaliku arvamuse uuringute kohaselt võivad nad saada valimistel viiendiku häältest, kasvatades parlamendikohtade arvu kahekümnele.

„See oleks tõeline „raputus” („jytky”), kui kasutada sama sõna, mida põlissoomlaste esimees Timo Soini kasutas 2011. aastal valimistejärgsel peol partei häältesaaki iseloomustades,” kirjutas Rimaila.

Praeguseks on Soini Põlissoomlastest lahkunud ja on parteis Sinine Tulevik (Sininen tulevaisuus).

Oma loos on Rimaila EKRE tausta uurinud Tallinna ülikooli politoloogilt Tõnis Saartsilt.

„Nii nagu põlissoomlaste maine kasvas Soini isiku ümber, on ka EKRE esimees Mart Helme üsna karismaatiline, eriti kui võrrelda teda teiste parteide juhtidega,” selgitas Saarts.

Rimaila on oma artiklis vahendanud läänlaste Helle Veltmani, Arvo Tarmula, Ahto Läätse, Arvo Laanemaa, Raimond Danilovi, Marit Sillati ning Viktor ja Tatjana Kuljase mõtteid.

Lääne Elu 82aastane fotograaf Arvo Tarmula ütles Soome ajakirjanikele, et on isamaaliselt meelestatud, ka EKRE-l on samasugune suhtumine. Tarmulale on oluline, et kandidaat, kelle poolt ta hääletab, oleks talle tuttav. Tema pikaaegne tuttav, Andres Ammas sai Tarmulalt hääle nii Isamaasse kui ka Vabaerakonda kuuluvana. Et aga Ammas suri, tuli Tarmulal leida uus tuttav kandidaat.

„Nüüd hääletan Moonika poolt,” nentis Tarmula, viidates oma ringkonna EKRE esinumbrile Helle-Moonika Helmele. „Ta on vapper ja ilus naine, kaastundlik inimene.”

Elisa Rimaila plaanib oma laupäeval ilmunud loole järge. Teises loos on peategelased Soomes elavad eestlased. Ajakirjanik soovib saada selgust, miks on Soomes elavate eestlaste hulgas EKRE nii populaarne.

Vt ka: “Galerii: soomlased otsisid EKRE edu võtit“

Helsingin Sanomate tasulise artikli leiab siit.