Lääne Elu valimisradar: kas maksuerisused aitaks ääremaadel areneda?

Riigikogu valimisteni jäänud aja jooksul tutvustab Lääne Elu oma lugejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonna kandidaate.

Saadame selle aja jooksul kõikidele erakondadele ühe ja sama küsimuse. Iga kandidaat saab vastata vaid ühele küsimusele. Kes kandidaatidest millisele küsimusele vastab, otsustab erakond.
Eeldame, et vastaja ei tsiteeri erakonna valimisplatvormi, vaid tutvustab ja põhjendab puhtas maakeeles oma nägemust asjast.

Kuues küsimus:

1. Kas ettevõtluse arendamiseks ääremaadel tuleks kehtestada piirkondlikud maksuerisused?
2. Kui jah, siis millised ja kuidas need abiks on?
3. Kui ei, siis selgitada, miks mitte?

Olev Vaher
Vabaerakond
JAH. Maksuerisused pole otstarbekad, sest see tõstab maksukogumise halduskoormust. Aga näiteks väljaspool Harjumaad võiks olla käibemaks 10 protsenti (Tartus/Pärnus 15%). See annaks turistidele stiimuli vaadata väljapoole Tallinna ja elavdaks ka sisemaist turismi.
Kuna sularahatu arvlemise osakaal pidevalt suureneb, võiks käibemaksu hakata koguma teisiti. Kaardiga maksetelt tasuks pank kohe maksuametile käibemaksu ära ja kaarditerminali asukoht (või maksja elukoht) määrab tehingu käibemaksu määra, pealegi on käibemaks arvetel siis eraldi välja toodud. Mõnes eriti nukras piirkonnas (Ida-Virumaa) võiks kehtestada ka 5protsendilise käibemaksu.
Madalam käibemaks annab näiteks ka ääremaastunud Harjumaa valdadele stiimuli liituda hoopis soodsama käibemaksuga naabermaakondadega. Kui ääremaal on majandussektor (näiteks kalapüük), kus kergelt hallatav maksuerisus toob rohkem tulu kui suurema halduskoormuse kulu, võiks seda kindlasti arutada. Peale selle oleks eraldi käibemaksu rakendamine täiendav põhjendus eurokomisjonile Eesti jagamisele kaheks piirkonnaks.
Maksuerisustel on mõtet, kui suudame neid hallata nii, et see ei suurenda oluliselt maksude kokkukogumise kulu.

Aivar Viidik
Reformierakond
EI. Kohalikke ettevõtjaid tuleb toetada riiklike programmide ja meetmetega, eriti piirkondades, kus esinevad n-ö turutõrked. Üheks selliseks turutõrkeks on näiteks tootmiseks vajaliku taristu olukord ja väärtus kinnisvaraturul. Piltlikult öeldes tähendab see, et tootmise alustamiseks peab ettevõtja suunama vabad ja laenuvahendid tootmisbaasi, sh tootmishoonete ehitusse. Kuna tootmishoonete n-ö järelturu väärtus on kinnisvaraturul oluliselt madalam selle ehitusmaksumusest, tekivad seal esimesed likviidsusprobleemid. See sööb ära ettevõtja vaba raha ega lase tal investeerida töötajate oskustesse, tootmistegevusse.
Samuti tuleb riiklike meetmetega toetada maapiirkondade väikeettevõtjate turule pääsu. See tähendab toetust nii toodangu kvaliteedinõuete täitmiseks kui ka abi logistika ja turunduse korraldamiseks. Tihti jääb väikeettevõtjatel puudu just viimasest, s.t nad oskavad teha nutikaid asju, aga ei suuda neid turule viia. Selle taha jääb ka areng seisma.

Rasmus Lahtvee
Eestimaa Rohelised
JAH. Ääremaa ettevõtted on pigem traditsiooniliste valdkondade ettevõtted: põllumajandus, turism, puidusektor. Näiteks aitaks lageraiete piiramine kaasa loodusturismile, eraldi saaks toetada mahepõllumajandust. Piirkondades, kus on suur tööpuudus, saab regionaalabi pakkuda, näiteks Ida-Virumaal jõustus eelmise aasta sügisel investeeringutoetus Riigi Tugiteenuste Keskusest. Sarnast investeeringutoetust tuleks laiendada ka Lääne-Eestisse ja mujale. Rohelised on ju Šveitsi poliitikat tihtilugu eeskujuks võtnud (näiteks rahvahääletuste osas), saaksime sealsetest kantonitest eeskuju võtta. Vallal oleks siis suurem õigus tulumaksule. Samuti oleks võimalik tulumaksu mingitelt sektoritelt vähemaks võtta, vald saaks selle otsuse teha. Rohelised teevad ka ettepaneku saarte põllumeeste eurotoetuste suurendamiseks samasuguse koefitsiendiga, nagu euroliidus mägiste alade põllumajandustootjaid eelistatakse. Transpordikulud on neil suuremad.

Heiki Hanso
SDE
EI. Näljasele anna õng, mitte kala, ütleb hiina vanasõna. Isiklikult tunnen, et ääremaa ettevõtluse riiklikuks toetamiseks on väga palju juba tehtud ja maksuerisusi pole vaja. Maksusüsteem peab olema lihtne, loogiline ja selle administreerimiskulud peavad olema proportsionaalselt mõistlikud. Olen ise ettevõtjana saanud erinevaid toetusi nii Leaderi kui ka EASi meetmetest, kasutanud oma ettevõttes tasuta töökohapõhise kutseõppe läbinud spetsialiste töö- ja käsunduslepingute kaudu. Töötukassa kompensatsioonid katavad osaliselt nende kaudu tööle võetud töötajate palgakulud. Pakutakse riigipoolset tasuta täiend-ja ümberõpet.
Kindlasti kulub ääremaa töökohtade loomiseks ära sealse omavalitsuse intellektuaalne abi – nõustamised ja koolitused, hea infra ja pereeluks vajalike teenuste kättesaadavaks muutmine. Ja miks mitte ka ripakil olevate hoonete ja kommunaalmaade tasuta kasutamiseks andmine. Omavalitsused ja inimesed võiksid põhimõttekindlalt maksimaalselt kasutada kohalikke tooteid.
Eestis on väga hea elada ja olla ettevõtja! Tuleb ise olla hakkaja ja pidevalt edasi areneda. Ja mis ka väga tähtis – läbi vabatahtliku kodanikupanuse mahajääjaid kaasa aidata.

Kaupo Vipp
ERE
JAH. See oleks esimene samm reaalse regionaalpoliitika rajamiseks Eestis. Käibemaksu, elektriaktsiisi jms kahandamisega saab ääremaadel luua (eelkõige nn mahedatele mikrotootjatele) tingimused, mille puhul nende toodang suudab hinna poolest konkureerida imporditava, rohkete dotatsioonidega toetatud toodanguga. See ei puudutaks ainult põllumajandusega seonduvat, eelkõige siiski esmatarbekaupu, mille hinnatase ja maksustatus on Eestis praegu ühed Euroopa kõrgemad (rääkimata meie ostujõust). Eesmärkideks saaksid kodumaise tootmise kasv, ääremaadel majandustegevuse ergutamine, sisetarbimise katmine omatoodangu arvel, raha jäämine siseriiklikku ringlusse; riigi kriisivarude loomine jms. Pikaks säilitamiseks kemiseeritud välistoodete väiksema tarbimisega kaasneks ühtlasi rahva tervise paranemine. Peaeesmärk oleks eluvõimaluste säilimine ja taastamine ääremaadel, et kogu Eesti ei tsentraliseeruks üheks „Tallinnriigiks”. Kokkuvõttes on tegu ka riigi laiapõhjalist julgeolekut puudutava küsimusega.

Jaen Teär
EKRE
JAH. Kõigepealt, et miljonid ei voolaks Lätti, tuleks Iklas, Mõisakülas ja Valgas alkoholi ja kütuse hind langetada Läti tasemele, vähendades aktsiise. Kuidas seda teha, on valitsuse ülesanne. Mujal ääremaadel tuleks ettevõtluse arendamiseks vähendada käibemaksu. Selle suurus oleks kõige väiksem kohalikest tõmbekeskustest kaugemal nii, et ettevõtte rajamine maapiirkonnas tooks sisse rohkem kasu kui ettevõtte rajamine linnas. Maksuerinevus peab olema nii suur, et investorid ja ettevõtjad oleksid ise ka huvitatud ettevõtte rajamisest ääremaale. Riik peab ettevõtluse arendamiseks ääremaal tingimused looma, sest pool Eesti rahvast elab ääremaal ja teine pool Tallinnas ning Harjumaal. See ei ole lahendus maal elavate inimeste jaoks, kui busside või rongidega viiakse inimesi tõmbekeskustesse tööle.

Andri Simo
Eesti 200
JAH. Eelnevalt tuleb teha mõjuanalüüs ja olukorra hinnang, kaasates pikaajalises vaates planeeritud tegevused peamistes valdkondades.
Ma suunaks Euroopa toetusrahad eranditult väljapoole Harjumaad.
Oluline on, et väljaspool tõmbekeskusi asuvate piirkondade elanikele oleks samaväärne ligipääs avalikele teenustele ja teenuste kvaliteet vastaks või ületaks teenuse keskmist taset.
Siia haakub suursaarte jaoks ülioluline küsimus – taristu. Sõit üle mere ja veel 200 km Eestis on palju ajakulukam kui näiteks Saksamaal kiirteid mööda sõites. Tuleb ka kaaluda, milline erisus mõjutab enim teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Näiteks kas peaksid suursaarte püsielanikud saama sõita üle mere tasuta, kas piirkondlikult tuleks langetada sotsiaal-/tulumaksu või suunata see läbi isikukonto elanikule tagasi, kuna kõiki tervishoiu- või haridusteenuseid regionaalselt ei pakuta.
Peaksime olema valmis tegema erandeid ja soodustusi ka investeeringutesse, mis lähevad väljapoole tõmbekeskusi ja loovad töökohti, arendavad kogukonda või loovad uue kvaliteedi näiteks taristu näol paremaks ühenduseks piirkonna ja tõmbekeskuste vahel.

Rea Raus
Keskerakond
JAH. Jah, kindlasti, aga mitte ainult maksuerisused, vaid ka muud soodustused ja meetmed, mis aitaks kaasa maaettevõtluse ja maaelu taastamisele tervikuna.
Mõned näited: turismi-majutusettevõtete käibemaksuerisused (soodsam km maapiirkondades tegutsejatele), erinevatest liitumistasudest (vesi, elekter) vabastamine ettevõtlusega alustamisel, riigi ja omavalitsuste toetusmeetmed olemasoleva infrastruktuuri taas kasutuselevõtmiseks, investeeringutoetused, eluaseme rajamistoetused jne.
ÜRO kaubandus- ja keskkonnaraportis rõhutatakse vajadust muuta ka mõtteviisi – põllumeest tuleks vaadata mitte ainult kui toidutootjat, vaid ka kui kriitiliselt olulist, keeruka agro-ökoloogilise süsteemi hoidjat, kelle töö tulemusena taastub ja säilib looduslik mitmekesisus, puhas joogivesi, elurikas muld, kõik see, mida vajame eeldustena selleks, et rahvas oleks terve ja riik jätkusuutlik. Riik saab siin luua oluliselt paremaid tingimusi maapiirkondade põllumajandusliku ja muu ettevõtluse innovaatiliseks arenguks.
Maksuerisused ei saa olla seetõttu eesmärk omaette, vaid üks vahend terviklikust paketist, mis peab kaasa tooma maapiirkondade elujõulisuse ja keskkonnaseisundi paranemise.

Tõnu Munk
Isamaa
EI. Maksuerisusi ei toeta. Arvan, et avaliku sektori ülesanne on luua ääremaadel tingimused ettevõtluse arenemiseks. Selleks tuleb tagada korras teed, kiire internetiühendus ja stabiilne elektriühendus. Äärealadel on piisavalt võimalusi ettevõtluse arendamiseks. Ettevõtlusega alustamiseks on äärealadel üldjuhul suurem sisenemislävend. Ma leian, et ettevõtlusega alustamise toetuste summad, mida pakuvad töötukassa, EAS ja PRIA, on ajale jalgu jäänud ja neid peaks oluliselt suurendama.