2

Lääne Elu valimisradar: kas lubada topeltkodakondsust või mitte?

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Eesti lipp. Foto: Urmas Lauri
Eesti lipp. Foto: Urmas Lauri

Riigikogu valimisteni jäänud aja jooksul tutvustab Lääne Elu oma lugejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ringkonna kandidaate.

Saadame selle aja jooksul kõikidele erakondadele ühe ja sama küsimuse. Iga kandidaat saab vastata vaid ühele küsimusele. Kes kandidaatidest millisele küsimusele vastab, otsustab erakond.
Eeldame, et vastaja ei tsiteeri erakonna valimisplatvormi, vaid tutvustab ja põhjendab puhtas maakeeles oma nägemust asjast.

Viies teema: kodakondsus

1. Kas Eesti võiks lubada oma kodanikele topeltkodakondsust?
2. Kui jah, siis palun põhjendada, miks.
3. Kui ei, siis selgitada, miks mitte.

Vabaerakond
Janus Tuur
JAH. Topeltkodakondsust tuleks lubada vähemalt Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidega.
Topeltkodakondsus aitab säilitada väliseesti kogukonna sidet Eestiga. Seda nii valimiste kaudu kui ka võimaliku tagasipöördumise valguses. Me ei saa kaasmaalastele ette heita, kui nad igapäevaelu paremaks korraldamiseks võtavad mõne muu riigi kodakondsuse, ja Eesti riik ei peaks panema neid ka valiku ette „meie või nemad”. Iseenesest võiks kaaluda ka lubatud topeltkodakondsusega riikide ringi laiendamist, kuni tegemist on demokraatlikke väärtusi austavate õigusriikidega.

Kalle Laanet
Reformierakond
JAH. Igal eestlasel, olgu ta laps või täiskasvanu, elagu ta Eestis või mujal, on õigus oma sünnijärgsele kodakondsusele. Kuid Eestis sunnitakse valima, kas olla eestlane või mitte, rikkudes sellega ühe osa eestlaste põhiseaduslikku õigust. Kodakondsuse seaduse järgi sünnijärgsed Eesti kodanikud, kes omavad ka mõne teise riigi kodakondsust, peavad täisealiseks saades tegema valiku vaid ühe kasuks.
Eesti lapsed, kelle üks vanem ei ole eestlane, võivad olla südames sama palju eestlased kui siin elavad lapsed ja täiskasvanud. Isegi kui neil on peale Eesti passi veel mõne riigi pass, ei kahjusta see eestlaseks olemist.
Eesti rahvaarv väheneb ja oleme mures eestluse kadumise pärast, aga samal ajal oleme loonud seadused, mis meie hääbumisele kaasa aitavad. Sünnijärgse topeltkodakondsuse lubamisega hoiame eestlasi ja eestlust.
Reformierakonna fraktsioon on algatanud riigikogus eelnõu, millega soovime vabastada sünnijärgsed Eesti kodanikud survest loobuda Eesti kodakondsusest, kui neil on omandatud kas Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa või Šveitsi kodakondsus.

Loore Härmat
Eestimaa Rohelised
JAH. Me oleme topeltkodakondsuse poolt Euroopa Liidu riikidega, Suurbritanniaga ja nende riikidega, kellega Eesti vastava lepingu sõlmib. Erandjuhtumite jaoks loodaks laiapõhjaline komisjon.
Topeltkodakondsusest võiks eestlastele mõnel juhul palju kasu olla, sest see annab võimaluse hoida alles side oma kodumaaga ja tulevikus oma lastel Eestisse naasta juhul, kui lapsepõlv on pidanud mööduma välismaal. Tänapäeva avatud maailmas ei ole õiglane liiga jäikade reeglitega inimeste otsustusõigust ja vabadust piirata. Kuna kodakondsus annab aga meie riigis ka palju privileege, ei tohi selle andmisse kergekäeliselt suhtuda, sellest tingimus, teise riigiga vastava lepingu sõlmimine.

Silvi Teesalu
SDE
JAH. Kodakondsusseaduse paragrahv 1 lõige 2 ütleb, et Eesti kodanik ei tohi samal ajal olla mõne teise riigi kodakondsuses. Põhiseadus ütleb, et sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta ei saa. Minule tundub täiesti vastuvõetav, et sünnijärgne Eesti kodanik saab teises riigis elades või töötades ning talle vajalikuks osutunud teise riigi kodakondsust vastu võttes säilitada Eesti vabariigi kodakondsuse. Siis on inimesel kindlus, et tema sidemed oma kodumaaga on olemas, teda tunnustatakse ja ka tema ise tunnustab oma sünniriiki.
Topeltkodakondsus võiks olla vaid Euroopa Liidu liikmesriikidega, kuid ka siin valikuid tehes. Arvestada meile oluliste riikidega, kellega on kultuurilised sarnasused suuremad. Esimesena mõtleksin kohe Soome peale. Üsna turvalised on teisedki põhjamaad.
Maailm on avatud ja me ei saa selle ees silmi sulgeda. Me peame olema targad oma keeleruumi ja kultuuri kaitsmisel.

Silja Reemet
ERE
JAH. Topeltkodakondsuse puhul peaks lähtuma, nagu ka kõige muu puhul, ikkagi vastavast olukorrast. Igal inimesel on erinev põhjus topeltkodakondsuse taotlemiseks. Seadus ei tohiks olla jäik, vaid pigem paindlik. Ühesõnaga – iga olukorda peaks vaatama kui üksikjuhtumit.

Helle-Moonika Helme
EKRE
EI. Esiteks: see muudab Eesti rahvusriigist kodakondsuspõhiseks riigiks. Rahvusriik on aga kirjutatud meie põhiseadusesse. Seetõttu oleks see põhiseadusega selges vastuolus.
Teiseks: see tähendab lojaalsuskonflikti. Kumma riigi sõjaväes hakkavad topeltkodakondsed teenima? Ka diplomaadid, sõjaväelased, riigiametnikud – kelle huve nad teenivad, kellele on lojaalsed? Kõige suurem topeltkodakondsuse oht on Venemaa-suunaline, sest topeltkodakondseid tekib Venemaa kodanike osas kõige rohkem. Miks me peame Venemaale tegema suure teene, lihtsustades neil sekkumist Eesti siseasjadesse? Kõik, kes seda soovivad, teenivad otseselt Kremli huve. Ja lisaks sillutavad teed kolmanda maailma õnneotsijatele.
Kodakondsus on privileeg, mitte inimõigus.
Meie kodanikud saavad Euroopa Liidu piires nagunii elada ja töötada, ilma et neil oleks tarvis mingi teise riigi kodakondsust.

Anu Uibo
Eesti 200
JAH. Maailm on praegu avatud ja paljud inimesed elavad oma elu jooksul väga erinevates riikides. Mitmetes riikides elamiseks on vaja võtta sealne kodakondsus, sest elamisloa saamine on keeruline ja liiga lühiajaline lahendus. Praegune seadus sunnib välismaal elavaid eestlasi Eesti kodakondsusest loobuma, kuigi reaalsus on see, et paljud seda siiski ei tee, sest tahavad olla Eestiga seotud ja siia kunagi tagasi tulla. Tänapäeval ei lahkuta ühest riigist teise igaveseks, vaid sageli ajutiselt. Eesti 200 hinnangul on eestlasi niigi vähe, me ei peaks sundima osa neist loobuma sidemetest Eestiga lihtsalt selle pärast, et neil on mõnes teises riigis elamiseks vaja võtta kohalik kodakondsus.

Maire Käärid
Keskerakond
JAH. Eesti riik võiks lubada oma kodanikele topeltkodakondsust, seda vähemalt Euroopa Liiduga ühinenud riikides. Praegu oleme üheaegselt nii Eesti kodanikud kui ka ELi kodanikud. ELi kodanikul on õigus vabalt reisida, elada, töötada ja õppida ELi riikides. Kuna elame globaliseerumise ajastul, siis paljud eestlased käivad teistes riikides töötamas ja õppimas, varem oli see keeruline ettevõtmine. Ka meie ülikoolides õpib üha rohkem välisüliõpilasi. Paljudes meie ettevõtetes töötavad välismaalased või ettevõtted kuuluvad välismaalastele. Eesti sportlased treenivad ja võistlevad välismaal.
Topeltkodakondsuse lubamisega tuleb lahendada mitmed juriidilised probleemid, sest kodanike suhe on seotud selle riigiga ja riik omab kodanike suhtes teatavaid õigusi (koguda makse) ning ka kohustusi (maksta toetusi, pensioneid). Samas ei tohi riik takistada kodaniku- ja poliitiliste õiguste järgimist (valimisõigus, kandideerimisõigus jne). Praegu kehtiv kodakondsuse seadus (aastast 1995) vajab muutmist, sest riikide ja inimeste elukorraldus on 24 aastaga palju muutunud.

Kaido Kaasik
Isamaa
EI. Üks peamisi põhjuseid, miks Eestis ei tohi topeltkodakondsust lubada, on seotud riigi julgeolekuga, seda eriti kaitseväes ja riigiasutustes.
Kodakondsuspoliitika töötati välja 1992. aastal, kui Eestis oli peaaegu 500 000 mittekodanikku, kes moodustasid Eesti elanikest 1/3. Praegu on mittekodanike arv kukkunud alla 80 000. See näitab mittekodanike arvu pidevat langust ja et Eestis taasiseseisvumise järel ellu viidud selge ning järjepidev kodakondsuspoliitika on ennast õigustanud.
Kõigil Eesti elavatel mittekodanikel on jätkuvalt võimalus saada kodakondsus. Naturalisatsioonitingimusi ei tohi muuta ja probleem laheneb ajapikku loomulikul teel.
Kui küsida, miks Eesti kodakondsust ei soovita saada, siis vastuse võib leida Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringust 2017. Uuring toob välja, et 44% mittekodanikest eelistavad välismaalase passi mugavamaks reisimiseks Venemaal ja SRÜ riikides ning kodakondsuse puudumine ei takista Eestis elamist. Seega on kodakondsuse mittetaotlemine nende inimeste teadlik valik ja me ei tohi kujundada poliitikat, kus riik annab inimestele kodakondsuse vastu nende tahtmist. Leian samuti, et sünnijärgselt kodanikult ei saa võtta Eesti kodakondsust.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uskmatu-toomas
uskmatu-toomas

Me peaksime hakkama üheselt mõistetavat elu elama st.kui lubada topeltkodakonsus siis kõigile kui mitte siis mitte kellelegi ! Pole siia vaja tuua termineid NATO,Euroopaliit ja nii edasi !
Igasugused erisused võimaldavad luua topeltstandardeid millest meie ühiskond on ka täna üleküllastunud !

Imelik
Imelik

Täiesti nõus eelkõnelejaga. Lisaks ei saa ma aru dilemmast kodakondsuse valiku puhul -“igapäevaelu paremaks korraldamiseks”. Sa kas oled kõigest hoolimata EV kodanik (igapäevaelu kiuste), või ei ole sa seda mitte.
Meid on niigi vähe ja kelleltki ei saa ära võtta- ei ole argumendid.
Mugavuskodanikud ja teise riigi kodakondsuse võtmisega EV kodakondsusest loobunud (mitte ära võetud) kodanikud- tänan aga ei- ütlen ma EV kodanikuna.

wpDiscuz