Haapsalu vabatahtlike merepäästjate hüdrokopter, mida saab kasutada päästetöödel keeruliste jääolude puhul, on ainus omalaadne Lääne-Eestis.
„Vahet pole, ta sõidab nii jää, vee kui ka maa peal,” tutvustas Haapsalu vabatahtlike merepäästjate eestvedaja Janno Aser hüdrokopterit, mida avalikkusele näidati esimest korda Haapsalu uisumaratonil.
Aser ütles, et hüdrokopter on päästetöödel asendamatu sõiduvahend siis, kui jää- ja ilmastikuolud muude sõiduvahenditega laidudele või merele appi minna ei lase. „ATVd või lumesaanid vajavad paksemat ja tugevamat jääd,” selgitas ta.
Kust see väärsõna “hüdrokopter” jälle leiti? Ta ei ole ju rootori jõul õhku tõusev kopter, samuti pole ta veealuse tiivikuga (hüdro) veesõiduk. See liikur on ju veesõidukite registris, tema ametlik nimetus on tiivikliugur, ka: tiiviksõiduk, tiivikamfiib, tiiviksaan, aerosaan, aeroliugur, (inglise keeles aeroboat, fanboat). Miks merekeele ja lennunduskeele terminoloogide tööd ei austata?