Eelmisel aastal kehtima hakanud uus maksuvaba tulu süsteem tõotab selle aasta alguses tuua maksutagastuse inimestele, kes on aasta jooksul jätnud maksuvaba tulu arvestamata, kirjutab maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.
Juba 11 kuu tuluandmete pealt on eelmisel aastal rohkem tulumaksu tasunud üle poole miljoni inimese, kes saavad eeldatavalt tagasi kokku pea 129 miljonit eurot.
Andmed e-maksuametis
Oma andmetega saab igaüks juba praegu tutvuda e-maksuametis/e-tollis „Minu sissetulek“ rubriigis. Seal kuvame igaühele ka eeldatava tulumaksukohustuse maksu- ja tolliametile deklareeritud andmete pealt. Lõplik inimesele tagasimakstav summa või tekkinud tulumaksukohustus kujuneb 2018. aasta kohta tuludeklaratsiooni alusel.
See tähendab, et kui on võimalus saada tagasimakse, kasutada mahaarvamisi või on tekkinud juurdemaksmise kohustus, tuleb kindlasti tulla tuludeklaratsiooni esitama. Sel aastal saab seda teha 15. veebruarist kuni 1. aprillini. Esimesi tagasimakseid hakkame tegema eeldatavalt alates 26. veebruarist ning tagasimaksed saavad tehtud valdavalt 1. juuliks.
Kui praeguste andmete järgi ootab rohkem kui pooli tuluteenijaid tulumaksutagastus, siis ca kuuel protsendil tuluteenijatest võib seoses maksuvaba tulu lubatust suuremas mahus kasutamisega tekkida tulumaksu juurdemaksmise kohustus. Eelmise aasta 11 kuu andmete pealt on neid inimesi umbes 57 000 ning tagasimakstav summa 10,8 miljonit eurot ehk keskmiselt 190 eurot inimese kohta.
Tulumaksu juurdemaksmise kohustus tekib peamiselt maksuvaba tulu summa eksliku arvestamisega või mitmesse kohta maksuvaba tulu avalduse esitamisega. Näiteks olukord, kus inimene töötab kahe tööandja juures ja laseb mõlemas kohas arvestada maksimaalse maksuvabastuse.
Maksuvaba tulu avalduse võib esitada vaid ühte kohta, v.a pensionärid, kes võivad esitada avalduse ühele tööandjale ja sotsiaalkindlustusametile. Mitmesse kohta avalduse valesti esitamine toob kaasa selle, et aasta jooksul kasutatakse maksuvaba tulu rohkem kui lubatud ja makstakse tulumaksu ettenähtust vähem.
Samuti on levinud juurde maksmise tekkimise põhjuseks aasta alguses planeerimata tulu (nt kinnisvara müük), mis suurendab kokkuvõttes inimese aastatulu ja selle tulemusel muutub maksuvaba tulu arvestus.
Kasuta mahaarvamise võimalusi
Kui tulumaksuvabastust kasutati aasta jooksul lubatust enam, siis see ei tähenda veel, et tekiks reaalselt vajadus raha maksu- ja tolliametile kanda. Maksu- ja tolliamet võtab maksusumma arvutamisel arvesse ka tulust tehtavad mahaarvamised. Näiteks saab kasutada mahaarvamistena täiendavat maksuvaba tulu lapse ülalpidamisel (alates teisest lapsest), täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest, eluasemelaenu intresse, koolituskulu ning kingituste ja annetuste summasid.
Kui vaatamata kasutatud mahaarvamistele tuleb siiski tulumaksu juurde tasuda, siis see kohustus tuleb täita alles 1. juuliks. Kui inimene deklareeris aga veel ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest või välisriigist saadud tulu, siis on maksu tasumise tähtaeg 1. oktoober. Juurdemaksmise kohustust on võimalik täita ka osade kaupa. Selleks tuleb e-maksuametis/e-tollis taotleda maksuvõla ajatamist.
Lõpetuseks võiks igaüks vaadata üle selle, kui palju ja millisel tööandjal ta laseb sel aastal maksuvaba tulu arvestada. Võttes arvesse eelmise aasta kogemust saab planeerida tänavuse maksuvaba tulu summa, et järgmisel aastal vältida juurdemaksmise kohustust või kasutada võimalust saada maksuvaba tulu kätte korraga järgmise aasta alguses.
Evelyn Liivamägi, maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja
