0

2018. aasta kokkuvõte: aasta läänlane võiks olla hunt

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Mullu talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Valeri Štšerbatõh
Mullu talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Valeri Štšerbatõh

Võib julgelt öelda, et Lääne Elus ei ole varem ühelgi aastal nii palju hundilugusid ilmunud.

Seda veidram on, et siiani ei ole kindel, kui palju meil hunte on või kui ohtlikud nad on. Läänemaa jahimehed ja keskkonnaameti ulukiuurijad pole selles kokkuleppele jõudnud.
Kindlasti on hunte Läänemaal praegu rohkem kui pool tosinat aastat tagasi. Veel 2012. aastal ei olnud keskkonnaameti teada meil ühtegi hundipesakonda. Nüüd ei kahtle keegi, et Läänemaal on lausa hundikarjad. Mullu läksid kõik siin murtud lambad šaakalite kraesse. Sel aastal mitte – huntide ohvritena tuvastati üle 80 lamba.

Jahimehed ennustasid juba jaanuaris, et tuleb hundiaasta. Läänemaa hundijahi koordinaator Hugo Peterson ütles siis, et huntide arvukus on kasvanud, nende põhitoidus metssead aga kadunud. Läänemaa jahindusnõukogu taotles kümne hundi laskmisluba, sai kuus. Ühe nädalavahetusega sai viis lastud. Jahimehed hoiatasid, et hundid hakkavad õuedele trügima ning lambaid ja koeri murdma. Nädala pärast said jahimehed seitse jahiluba juurde, kuid Kesk-Läänemaal, ning olid pahased, et Põhja-Läänemaale lube ei antud. „Sealt võiks vabalt kümme hunti lasta. Mina palusin sinna kahte lisaluba peaaegu põlvili maas, aga ei midagi,” ütles Peterson. Tema hinnangul oli Põhja-Läänemaal siis 20 hunti ehk kümme rohkem, kui piirkond välja kannatab. Keskkonnaagentuuri hinnangul oli hunte aga 12–15.

Veebruaris käis keskkonnaagentuuri tellimusel hunte loendamas sõltumatu vaatleja, kes sai huntide arvuks Põhja-Läänemaal ja Lääne-Harjumaal 27–29 isendit. Agentuur leidis, et Põhja-Läänemaa elanikeks võib neist pidada 12–15 isendit ehk just nii palju, kui nad prognoosisid. Petersoni hinnangul talvitus kahel Läänemaa küttimisalal 50 hunti. 13. veebruariks olid kõik hundiload otsas. Amet andis veel seitse luba – Lääne-Harjule ja Põhja-Läänemaale kaks, Läänemaa keskosale viis.

Hundid õue peal

Vabariigi aastapäeva eel kolisid hundid Herjava külasse. Külaelanik Eio Leppikson pildistas hunti oma koduaias. Hunt vaadanud läbi akna Leppiksonile otsa ega kartnud üldse. Leppikson ei julgenud koeraga jalutamagi minna. Jahimehed taotlesid Herjava hundi laskmiseks eriluba, aga ei saanud. Veebruaris sai jahihooaeg läbi. Kokku kütiti Läänemaal koos Harjumaa Padise ning Raplamaa Sooniste jahipiirkonnaga 20 hunti, neist neli Põhja- ja 16 Kesk-Läänemaal, aga hundiuudised ei lõppenud. 3. märtsil ründasid hundid Pürksis koera otse asula tuiksoonel.

Noarootsi kõrtsi pidav Schönbergide pere lasi oma kaheaastase beagle’i Ruudi õue. Viie minuti pärast nägi pererahvas aknast, kuidas hundid Ruudit mööda külatänavat taga ajavad. Kui Ruudi omanik õue jõudis, olid kaks hunti puntras koera kallal. Mees röögatas ja tormas loomade poole. Hundid põgenesid. Selle peale sai Noarootsi kahe hundi laskmiseks eriloa. Üks lasti 11. märtsil, teine 21. märtsil. Loomaarst Ann Mari Anupõld nentis, et kõigil tema tuttavatel veterinaaridel on mõni klient, kellel on hunt lambaid murdnud. Loomaarsti sõnul on sarnaseid probleeme ka näiteks Norras ja Soomes.

Lammaste kallal

Mais murdmine jätkus. Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi professor Urmas Raudsepp oli Nõval lasknud oma kakssada lammast karjamaale, hundid murdsid seitse tükki maha. Maratonijooksja ja lambapidaja Argo Jõesoo kaotas augustis huntidele neli lammast. Lambad murti lauda juures küla keskel. Külarahvas rääkis, et viimati olid hundid küla vahel ilmasõja ajal.

Keskkonnaameti aasta kokkuvõtte järgi on hundid Läänemaal murdnud 89 lammast, kaheksa vasikat ja ühe kitse. Ulukiseirespetsialistid ei nõustu tänini, et hundid kipuvad küladesse toidunappuse tõttu. Samuti kinnitavad nad, et inimeste kallale hundid ei tule. „Euroopas ei ole üle saja aasta hunt inimest rünnanud,” ütles hundiuurija Peep Männil.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz