Haapsalu linnavalitsus kutsub üles paugutamisest loobuma

Haapsalu linnapea Urmas Sukles kutsub linnaelanikke üles jätma tegemata oma isikliku tulevärgi ja tulema hoopis linna ilutulestikku vaatama.

Sukles rääkis, et paljudele on traditsiooniks saanud uusaastal ise rakette lasta, kuid see häirib paljusid inimesi ja ka koduloomi, rikkudes nii kogu pere aastavahetuse. Rakettide põlemisjäägid reostavad ka keskkonda ja neist jääb maha palju prügi.
„Haapsalu linn kutsub üles kõiki, kes soovivad isiklikku pürotehnikat kasutada, jätta see tegemata ja tulla nautima lossiplatsil toimuvat linna ilutulestikku,“ ütles Sukles.
Linnavalitsus palub ka lossiplatsile tulles oma raketid koju jätta, seda eelkõige kaaslinlaste ohutuse nimel. Põhjusi, miks paugud tegemata jätta, on mitmeid. Kõigele lisaks jääb ka raha kulutamata.

Astmast äkksurmani

Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Ülo Sõstra on aastaid uurinud ilutulestiku mõju keskkonnale. Tulemused on süsimustades toonides. Tulevärgiga paisatakse õhku suur kogus keemilisi ühendeid ja aineid, mis põledes reostavad õhku ohtlike gaasidega: SO2, NO2, CO, O3, dioksiini, furaani, heksaklorobenseeni, metalsete põlemisjääkide ja tahmaga.
Ilutulestikus kasutatavad perkloraadid on ohtlikud reoained, mis organismi sattudes pärsivad kilpnäärme võimet joodi omastada.

Keemilisele reostusele tundlikel inimestel võib mürgise tolmu ja gaaside sissehingamine kutsuda esile astmahooge, allergiat ja teisi haigusnähte. Eriti ohtlik on reostus imikutele, kellele see võib põhjustada isegi äkksurma.

Ülemäärane pürotehnikakasutus avaldab Sõstra sõnul Eestis suure¬mat mõju väikelinnadele. „Talvel ei mõtle keegi sellele, et lumele mahalangenud reoained satuvad mulda, omastatakse suvel taimede poolt ja jõuavad niimoodi söögilauale.Reopilved võivad aeglaselt liikuda enam kui 100 km kaugusele ja reostada põlde ja metsi,“ selgitas ta.

Mitu nädalat hirmu

Ilutulestikul on ränk mõju ka koduloomadele. Haapsalu koerakasvataja, Šveitsi Alpi karjakoerte tõuühingu juhatuse liige Anu Turu nentis, et Haapsalus on kümneid ja kümneid peresid, kus aastavahetus ja sellele eelnevad nädalad on mõõdutundetu paugutamise tõttu väga keeruline ja stressirohke aeg.

„Ühe meie koera hirm ilutulestiku ees sai alguse juhuslikust patareist, mis „lasti lahti“ meie aianurgast paari meetri kauguselt, kust koer rahulikult ringi nuuskis,“ rääkis Turu.
Sellest päevast muutus kõik. „Arvatakse, et ilutulestikuga kaasnevat vilinat tajuvad tundlikuma kuulmismeelega koerad sisekõrvas valuna. Sellest ka hirm. Ei aita teleka valjemaks panemine, veel vähem tema hirmu ignoreerimine või kuulekusharjutused ja mäng – koer läheb lihtsalt lukku, ta ei söö ega joo. Ta ainult lõõtsutab ja kardab,“ kirjeldas Turu.
Mõnikord tõuseb koertel ärevusest ka kehatemperatuur, mis võib kõrgel püsides tekitada terviseprobleeme.

„Tean kuldset retriiverit, kes hüppas paanikas läbi klaaside aknast välja. Tean Tiibeti mastifit, kes mööda tuba käies nutab ja püüab käppadega oma kõrvu peita. Lihtsalt hirmus kahju on vaadata oma sõpra, kellel on nii halb olla ja kes ei saa aru, miks? Ja nii kordub see iga kord, kui kellelgi tuleb pähe tore mõte natuke paugutada,“ kirjeldas Turu.
On ka juhtumeid, kus paanikas koer on murdnud aiast välja ja hukkunud autolt saadud löögist.

„Aastavahetus on tulnud ja tuleb ikka pauguga ja tunnikese kestva paugutamisega saame me hakkama. Aga paugutamine suvalises kohas ja suvalisel ajal käib juba detsembri algusest,“ nentis Turu.

Ei tunne seadust

Probleemi üks põhjus on Haapsalu piirkonnapolitseiniku Vello Vichterpali sõnul see, et mõned inimesed ei teagi, et avalikus kohas paugutamine ja ilutulestiku tegemine on seadusega keelatud ja karistatav. Erandiks on öö vastu 1. jaanuari, öö vastu 25. veebruari ja 24. juunit. Muul ajal võib seda teha omavalitsuse kirjalikul loal. Karistada saab selle piirangu rikkujaid kuni 800eurose trahviga. Kui paugutaja on alaealine, jääb trahv tema vanemate kanda.

„Ka üks rakett või pauk võib mõnda inimest ehmatada ja ta võib sellest jäädava tervisekahjustuse saada,“ rõhutas Vichterpal. Politsei palub lapsevanematel tõsiselt oma lastega rääkida, sest juba praegu on erinevat sorti paugutitega palju pahandust tehtud. „Lapsevanemal on kohustus kahju hüvitada,“ märkis Vichterpal.

Oma aias ilutulestiku tegemisel peab tema sõnul arvestama aga sellega, et rakett võib lennata naabri hoovi, millega ongi seaduse mõistes juba naabri rahu rikutud. Kui pauku tehakse öisel ajal, võib sellest häiritud inimene pöörduda ka kohtusse.
Paugutite müük on lubatud ainult 27. detsembrist kuni 1. jaanuarini ja kasutada võib neid samuti ainult sellel ajal.

„Linnarahva nimel koputan eelkõige lapsevanemate südametunnistusele ja vastutustundele,” ütles Vichterpal. Kui satutakse peale isikule, kes valel ajal ja kohas pauku teeb, tuleks sellest Vichterpali sõnul teavitada politseid. „Sellega seoses on meil ka palve varuda pool tunnikest ütluste andmiseks, sest vastasel juhul ei saa me peale sõnalise noomimise mitte midagi teha,“ selgitas Vichterpal.

Mis on mis
Ilutulestik on vaatemäng, mis põhineb pürotehnilise aine põlemisel tekkivatel järjestikustel valgus-, suitsu- või heliefektidel.
Pauguti on paberist või plastmassist kesta paigutatud pürotehniline toode, mis laengu süttimisel tekitab peamiselt heliefekti.
Allikas: lõhkematerjaliseadus