5

Eestit ootab ees perearstide puudus

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Enamik perearste on pensioniealised. Repro: Postimees
Enamik perearste on pensioniealised. Repro: Postimees

Väiksest Hiiumaast on saamas Eesti perearstide põua sümbol, sest juba järgmisel aastal on kõik peretohtrid pensioniealised. Sama mure tabab varsti veel mitut maakonda, sest praegune töökorraldus noori perearsti ametisse ei meelita, kirjutab Postimees.

#Enam-vähem ühel ajal me Hiiumaale tööle tulime, küllap ka läheme, kuigi me ei ole sellest omavahel rääkinud,” ütles Käinas töötav perearst Marje Vann (63). Hiiumaa kuuest perearstist pooled juba on pensioniealised ja kolm nooremat jõuavad sellesse ikka lähiajal.

Dr Vann usub, et kui ta peaks otsustama ameti maha panna, ei tule tema asemele kedagi. Kui töölt lahkusid Suuremõisa ja Kõrgessaare perearstid, siis ei laekunud konkursile ühtegi avaldust. Marje Vanni sõnul on olukord võrreldes perearstisüsteemi loomise ajaga palju muutunud. «Arstid valivad töökohti ja ega noor inimene taha üksikpraksises töötada,» tõdes kogenud tohter.

Ta on veendunud, et rahaga noori perearstiks ei meelita. “Noor arst ei taha ega suuda inimesele otsa vaadates diagnoosi panna, nii nagu meie omal ajal alustasime. Tal puudub see oskus,” sõnas ta.

Tõnis Siir. Foto: Arvo Tarmula
Hiiumaa haigla juhatuse liige Tõnis Siir ütles, et see, kuidas meelitada noori perearste Hiiumaale tööle, on miljonit väärt vastusega küsimus. “Püüame luua mugavad töötingimused, meeldiva töökollektiivi,” arutles Siir. “Praegu Kärdla perearstide käsutuses olevatesse ruumidesse plaanime rajada majutusvõimalused mandrilt abiks käivatele meedikutele.”

Postimehe koostatud tabelist nähtub, et Läänemaa perearstide keskmine vanus on 58 aastat. Noorim perearst on 44-aastane, vanim 70-aastane. Vanimad perearstid on Hiiumaal (keskmine vanus 63,5 aastat), esikolmikus on ka Lääne-Virumaa (59,7) ja Pärnumaa (59,5). Noorimad perearstid täöötavad Harjumaal(keskmine vanus 52) ja Saaremaal (53,6).

Lähiajal paneb oma ameti maha 35 perearsti. Uute arstide leidmiseks korraldatud konkurssidest 2/3 puhul on terviseamet sunnitud tunnistama: uus tohter jäi leidmata.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Sass
Sass

Paras huumor.
Perearst, kuidas teda näha? Tänaval ka ei ole trehvanud…
Kui näed, korra 3 aasta tagant, siis tema vaatab kella ning arvuti ekraani vaheldumisi ja lausub, kõik on hästi.

läänlane
läänlane

Ei kujuta meditsiini maal ette ilma perearstita.

arvan
arvan

Perearst ei ravi ju eriti kedagi terveks,iga lihtsa haigusega saab igaüks ise hakkama,küsid apteekrilt rohtu,ta oskab väga täpselt soovitada,perearst on üks vahepealne lüli päris spetsialisti juurde saamiseks,noh mõõdab vererõhku ja kirjutab retsepti,kogu lugu. See on tõsi,et perearst vahib põhiliselt arvutit,ei vaata isegi otsa,sellist perearstindust pole küll vaja,võiksid olla ainult õed,kes teevadki need tööd ära.Perearsti palk võiks ka sõltuda sellest kui palju ta päeva jooksul jõuab patsiente vastu võtta,mitte arvestada ainult seda kui palju inimesi on tema nimistus.

Hook
Hook

See on veel hästi ,kui perearsti näed…..

vanaema
vanaema
no midagi on väga valesti, kui enam arst ei taheta olla-kogu meditsiin on üks suur sõna, mille nimi on RAHA: Kahju, et on nii-kuhu jääb humaansus, soov aidata,vabastada inimesi valust ja vaevustest. Perearstisüsteemile on vaja riigi kohustust garanteerida esmavajalik RÖ, verenäitajate ja muu sellise uurimisvõimalus. See, et arst sulle kabinetis n.ö. otsa vaadates püüab diagnoosi panna ei ole kaasaegne meditsiin. Antibiootikume on nii umbropsu meile sisse söödetud, et nüüd uus häda-need ei toimi enam. Poole vastuvõtu ajast on arst ninapidi arvutis,see aeg on ikka patsiendiga suhtlemiseks–kõrvallauas võiks õde istuda ja vajaliku arvutiga toimetada( aga õde ju tahab palka ja seda… Loe rohkem »
wpDiscuz