Lihula peatänava ääres asuv Jaani kõrts sai fasaadile pilkupüüdvad uuendused.
“Lihula ühele vanadest hoonetest, Jaani kõrtsile, sai paika meie valmistatud viilukaunistus, räästaservad ja aknapealdised. Võib vist mainida, et nagu vanasti,” nentis tööd teostanud Joel Roos.
Roos ütles, et nende firma Puidupoisid OÜ on kõrtsihoonele teinud aja jooksul päris mitmeid töid. Mullu tehti rõdupeal kaks uut akent ja uks. “Varem on ka maja tagaküljel aknaid uuendatud,” loetles Roos.
Tänavuse töö tegi Puidupoisid tasapisi, nelja-viie kuu jooksul. “Projekteerija joonistas täpselt vanade fotode põhjal ette, kuidas detailid välja nägema peavad,” ütles Roos.
Millised tööd kõrtsimajas Puidupoisse veel ootamas on, seda Roos öelda ei osanud. “Tean, et esimse korruse aknaid on plaanis, aga millal, ei oska öelda. See sõltub omanikust, rahastamisest,” nentis Roos. Kõrtsihoone asub muinsuskaitsealal, restaureerimisraha taotlemine käib muisuskaitseameti kaudu.
“Muinsuskaitseamet on mind toetanud,” ütles üle kümne aasta kõrtsihoone omanik olnud Ly Somp-Rammu. Tasapisi loodab ta kõrtsihoone üles vuntsida. “Teisel korrusel tegutseb praegu muusikatuba Päevalill, aga esimene korrus ootab mõtteid ja raha. Ideid.”
Nõukogude ajal oli kõrtsihoone esimesel korrusel tööstuskaupade ja hiljem segakaupade pood. Sel sajandil on majas tegutsenud näiteks söögikoht “Kõhurõõm”.
Puidupoisid OÜ tegutseb Pärnu-Jaagupi külje all Põhja-Pärnumaa vallas. “Tööd teeme üle Eesti,” nentis Roos. “Restaureerimine on meie igapäevatöö. Peamiselt uksed-aknad, otsa tegemine, nagu seda Lihulas teha tuli, on haruldasem.”
Jaani kõrts Lihulas
- Asub Lihula vanima asustuse muinsuskaitsealal. Kõrtsihoonet ilmestavad neli sammast, mis toestavad külje-profiiliga ääristatud rõdu.
- 1825. aastal ehitatud Jaani kõrts oli algselt poole maja ulatuses ühekordne. Algul pidas kõrtsi kingsepp Vockroth, 1863. aastal Grünthal ja 1888. aastal Liiso Braunschweig. 1892. aastal oli kõrts ümber ehitatud osalt kahekordseks trahter-hotelliks “Zum Löwen”.
- Kõrts on tuntud 1905. aasta revolutsiooni sündmustega seonduvalt, sest kõrtsis kuulasid karistussalklased vange üle, mõistsid nende üle kohut. Kõrtsi õuealal peksti keppidega vange. Lähedalolevas Palumetsas lasti vange ka maha.
- 1919. aastal ostis Lihula mõisa kõrtsi Lihula Kaubatarvitajate Ühisus 21 000 margaga ning seal avati kauplus, kus müüdi majapidamistarbeid.
- 1939. aastal ostis krundi Jüri Nõmm 8700 krooniga.