Muusikali „100 aastat koolielu” etendused 6.–8. detsembril on Piletilevis juba peaaegu välja müüdud.
„Ega siin nalja pole, jah!” ütles lavastaja Kai Tarmula seepeale rõõmsalt. Kõige rohkem pileteid on järel laupäevasele etendusele, mis on mõeldud ainult kooli vilistlastele ja on osa samal õhtul toimuvast üritusest, kus tähistatakse saja aasta möödumist eestikeelsest gümnaasiumiharidusest Haapsalus. Kutsutud on Haapsalu I keskkooli, Haapsalu gümnaasiumi, Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi ja Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) vilistlased ning endised ja praegused töötajad.
„Pöialpoisi” jälgedes
Siinkirjutaja on lõpetanud Haapsalu I keskkooli ja tegi seitse aastat kaasa kunagises kuulsas, pika ajalooga muusikateatris „Pöialpoiss”. Eks just seepärast on LÜGi iga uus muusikal eriliselt hinge küljes. Olles kogenud, mis tunne on olla koolimuusikali kogu protsessi sees, jälgid toimuvat hoopis teise pilgu ja tundega. Seekord on nostalgialaks mitmekordselt võimas mitmel põhjusel. Et lavastajaks on kooliteatris karastunud Kai Tarmula, sellega on kõik juba harjunud, see on sama „normaalne” nagu kunagine teadmine, et „Pöialpoiss” – see on Viktor Nelik, Tõnu Paomets, Helga Kariis, Tiiu Kammiste ja Andres Ammas. Kooliteater jääb, nemad jäävad, etendused ja neis osalenud lennud lähevad…
Seekord on kodukootuse osakaal veelgi suurem, sest lavastuse on kirjutanud teine Haapsalu I keskkooli vilistlane Anneli Aken. Eks lugu ühest koolist saabki päris õige tunnetusega kirjutada vaid inimene, kes on ise olnud selle osa, sest ta teab rohkem, kui teksti ja lavale mahub. Kes on näinud Akna kirjutatud „Valge Daami saladust”, teab, millise mängleva kerguse ja terav-heatahtliku huumoriga tema sulg jookseb.
Tarmula noogutab ja žestikuleerib elavalt: „Absoluutselt õige inimene sellise materjali kirjutamiseks! Iga sõna on paigas, iga lause on nii õige ja loomulik, et õpilastel ei ole kordagi tekkinud mingit ebamugavust ja ebalust oma teksti andes,” kiidab Tarmula.
Kolmandaks räägib seekordne etendus kõigist neist, kes kunagi Haapsalus koolis käinud. Kümnendite kaupa on lavastatud märgilisi lugusid, mis kooli vilistlaste ja õpetajatega kunagi aset leidnud.
Neljandaks on koos õpilastega laval kooli vilistlaste bänd, mis on Tarmula sõnul eriti uhke tulemus. „Täiskoosseisus, koos „torudega” bänd, kus on professionaalsed muusikud! Pooled on esimese keskkooli vilistlased ja pooled gümnaasiumi omad,” ütles Tarmula.
Parim muusikal
Kõik need asjaolud teevad minust muidugi täiesti erapooliku kriitiku, kuid näinud eelmisel nädalal LÜGi trupi esimest katset kogu etendus ühe jutiga maha mängida ja saanud ettekujutuse, kuidas see kõik hakkab laval välja nägema, võin öelda, et sellest saab LÜGi seni parim muusikal. Kindlasti on see tegijate jaoks ka kõige keerulisem teostada, sest noortel tuleb etenduse käigus vastavalt aastakümnele pidevalt ümber kehastuda. Neil tuleb sõna otseses mõttes ühest ajastust ja rollist teise hüpata, mis tähendab erinevat intonatsiooni, sõnavara, istumist-astumist ja käitumisviisi.
Tarmula on noortega iga kümnendi tausta ja peamised sündmused läbi käinud, et nad suudaksid oma karakteriga samastuda. „Nad saavad tänu lavastusele sellise ajaloolise ja kultuurilise baasi, mida ükski muusikaliseltskond pole varem saanud,” ütleb Tarmula.
Üllatusi ja õhuahmimist on noortel olnud kuhjaga. Eks mõtleb ju osa oma elust nõukogude korra viljastavates tingimustes veetnud inimesigi vahel, et kuidas see kõik küll võimalik oli… Saati siis praegused noored, kes on tollest ajast näinud heal juhul mõnda filmi ja arvavad, et no ega see ju päriselt nii ei olnud, ju on ikka liialdus.
Seekordne LÜGi muusikal on suurem kui lihtsalt muusikal. See ongi Haapsalu koolihariduse, meie inimeste lugu.
Kiirustage, vilistlased! Jäänud on viimased piletid kolmele etendusele.
LÜGi muusikal „100 aastat koolielu”
Haapsalu kultuurikeskuses
6. ja 7. detsembril kell 19
8. detsembril kell 16 aktus ja muusikal „100 aastat koolielu” Haapsalu gümnaasiumide vilistlastele
Pilet: 10 eurot
