3

Sajad läänlased võivad avalikest teenustest ilma jääda

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kaire Viiluste sõnul suhtuvad vanemad inimesed sissekirjutusse tõsisemalt, sest varem sai „passirežiimi rikkumise” eest trahvi. Foto Arvo Tarmula

Kui elukoht rahvastikuregistris ei ole täpne – puudu on küla või tänava nimi ja maja- või korterinumber – jääb inimene alates uuest aastast avalikest teenustest ilma.

Järgmise aasta alguses jõustub rahvastikuregistri seaduse muudatus - rahvastikuregistris jäävad tühjaks nende inimeste elukoha andmed, kes pärast kolimist pole oma aadressi uuendanud ja eelmise korteri või maja uus omanik on palunud nad välja registreerida. Siis jääb elukoht kirja linna või valla täpsusega.  Uue seaduse järgi tähendab see, et inimest riigi jaoks justkui ei eksisteeriks ja ta jääb ilma toetustest, teenustest ja valimisõigusest nii kohalikel kui ka riigikogu valimistel.

Artikli lugemiseks tellige digipakett või logige sisse!

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Metsaelanik
Metsaelanik

Mis toetusi siis praegu makstakse rahvastikuregistris olemise eest?

mõngel
mõngel

Sobib, siis ei pea riigile makse ka maksma, kui ei ole justkui olemas…

töötu
töötu

… ja ei saa abi tuletõrjelt, kiirabilt ega politseilt ning ei saa lapsi kooli saata, sest vanemateta ei ole ka neid justkui olemas…

wpDiscuz