Venemaa saatkond Tallinnas tegi esmaspäeval terava avalduse, milles kritiseeris Lihulasse Saksa sõjaväes Punaarmee vastu võidelnud eestlastele mälestusmärgi püstitamist, lisades, et Relva-SSi võitlejate ülistamine võtab Eestis kultuse mõõtmed.
“Märgime kasvava murega, et endiste sõjaväelaste, kes teenisid Relva-SSis – organisatsioonis, mis on Nürnbergi tribunali poolt kuulutatud kuritegelikuks – ülistamine võtab Eestis kultuse iseloomu koos üldtunnustatud hinnangute ignoreerimisega, mis on antud fašistliku režiimi inimvihkajalikule olemusele, hitlerlaste ja nende käsilaste koletislikule vägivallale, sealhulgas sakslaste poolt teise maailmasõja ajal okupeeritud territooriumidel, kaasa arvatud Eestis,” öeldakse Vene saatkonna esmaspäeval tehtud avalduses.
Vene saatkonna erilise arusaamatuse põhjustab nende sõnul see, et Lihula aktsioon koos Saksa vägedes sõdinud eestlaste Harald Nugiseksi ja Alfons Rebase mälestamise ning iga-aastase kogunemisega Sinimägede lahingupaigas toimub Eesti võimude toimuvast möödavaatamise saatel. “Seda, milleni viib sarnane leplikkus, näitab kujukalt hiljutine hitlerlaste käe läbi hukkunud juutide ja mustlase mälestusmärgi rüvetamine Kalevi-Liival – see on lüli samast ketist,” lisab saatkond.
Venemaa saatkond nõuab oma avalduses lõpu tegemist tema sõnul Saksa sõjaväes võidelnute ülistamisele.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aktivistid paigaldasid pühapäeva õhtul Lihula kalmistule mõneks tunniks Punaarmee vastu võidelnud meeste mälestuseks ausamba, mis on koopia 2004. aasta 20. augustil sinna püstitatud mälestusmärgist, mille politsei valitsuse korraldusel sealt sama aasta 2. septembril ära viis.
Mälestusmärgil on kujutatud teise maailmasõja aegses Saksa vormis mees, relv rinnal, juures tekst: „Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel”. Monumendi originaali hoitakse Lagedil vabadusvõistluse muuseumis.
Mimed ajaloolased on mälestusmärki sellisel kujul pidanud ebaõnnestunuks.
EKRE esindajad on lubanud samba originaali järgmisel aastal Lihulasse püstitada.
Relvastatud konflikti ehk ei teki,kuid pole senini siin sõna võtnud,sest mulle ei meeldi see ausamba pilt.
Sakslased alustasid sõda,pole vaja neid sedasi ülistada.Kui mälestada eestlasi seal langenutega,siis kuidagi teistmoodi.
Kas sakslased olid need, kes 1939 Eesti okupeerisid?
kui see mälestusmärk järgmisel aastal statsionaarselt püstitatakse, siis tuleb sellest jälle ääretult suur jama.
Kui sel teemal tekib relastatud konflikt, siis keegi meile appi ei tule.