Laupäeval peeti Ridala kiriku ümber kihelkonnapäeva, mille olulisim sündmus oli pastoraadi lähedale kihelkonna õunaaia rajamine.
Vastses õunaaias kasvab 59 õunapuud – üks puu iga Ridala kihelkonna 56 küla, kahe asula ja ühe linna auks. Iga õunapuu juures on ka silt, mis näitab, millisele külale puu on pühendatud.
Ridala kirikuõpetaja Küllike valgu sõnul istutati õunaaeda kokku 30 sorti – kahe kaupa rivis nii suve-, sügis- kui ka talveõunapuud.
Osad sortidest on Ridala kandist pärit puuviljanduse edendaja ning puuvilja- ja marjasortide aretaja Aleksander Simoni aretatud nagu „Tiina”, „Talvenauding”, „Sügisdessert”, „Aia ilu” ja teised. „Küllap need on head sordid, sest kuigi Siimon aretas need 1950.-1960. Aastatel, on nad ajast aega püsinud,” rääkis Valk.
Et Siimon on aretanud 16 õunasorti, siis kihelkonnaaeda istutati ka tema õpilaste aretatud õunasorte. Valgu sõnul aitasid teadlased sobivad sordid välja valida, et need siinse pinnasele ja kliimale vastupidavad oleksid.
Iga küla esindajad said oma küla puu ise istutada. „Kes tundis, et on selle külaga seotud, võttis puu ja istutas,” rääkis Valk. Ta lisas, et kõikidest küladest esindajad kohal polnud, sest mõni küla ongi ainult kaardil ja püsielanikke seal enam polegi. Esindaja puudumisel puud siiski istutamata ei jäänud, vaid need said mulda talgukorras.
Et õunapuud ikka kasvama läheks, õpetas Toivo Univer Polli aiandusuuringute keskusest, mida istutamisel jälgida. Pärast andis ta nõu õunapuude lõikamise ja hooldamise kohta ning vastas huviliste küsimustele.
Kihelkonna õunaaed sai nagu kord ja kohus ka lindilõikamisega avatud. Lindi lõikasid läbi Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja 13aastane Ridala poiss Jarek Tenson. „Peaaednik,” ütles Valk poisi kohta ja täpsustas, et Jarek on pastoraadi naabripoiss, kes aitas isal ja vanaisal õunapuuaeda ette valmistada. Laupäevaks olid istutusaugud valmis kaevatud ja sõnnikki sisse pandud. Õunaaia ümber aga ehitati kevadel Teeme Ära talgupäeval aed, et loomad noorte õunapuude kallale maiustama ei tuleks.
Kui õnuapuud istutatud, pakkus naiskodukaitse hernesuppi ning kõik istutajad said osa kolmest suurest Eesti juubelilogoga tordist, mille kõrvale veel ka koduseid maiuspalasid pakuti.
Kihelkonnapäeva algas laupäeva hommikul mälestushetkega Aleksander Siimoni haual Ridala vanal kalmistul. Kuigi Põgari-Sassist pärit Siimon töötas Viljandimaal, Pollis, ei katkenud tema side Läänemaaga ja nii ongi ta maetud Ridala vanale kalmistule.
Seejärel kuulati Ridala kirikus kontserti, kus astusid üles Haapsalu poistekoor Kadri Kelneri ja segakoor Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel.
Selleks ajaks kui kontsert lõppes, olid kiriku ja pastroraadi vahelise tee äärde end üles sättinud kauplejad. „See oli rohkem väljanäitus, kus tutvustati, millist toodangut siinsed talud toodavad,” ütles Küllike Valk.
Kihelkonnapäeva laadal olid oma toodangut tutvustama ja müüma tulnud kümmenkond Haapsalu ja Ridala kandi ettevõtjat. Haeska Värava talu pakkus näiteks huvitavaid koduveine, Pilvi Kangro oli väljas oma ehetega, kohal olid ka Haapsalu pitsikeskus jt
Õhtu lõppes simmaniga pastoraadi juures. Valk tõdes, et simmanil oli rahvast vähevõitu. Tema sõnul oli üks põhjus kindlasti see, et samal päeval toimus veel hulk teisi ettevõtmisi, kuid teine põhjus võis olla, et inimesed pole harjunud kiriku juures simmanit pidama. „Kihelkonnapäeva suurem eesmärk oli aga see, et inimesed saaksid kokku ja saaksid naabritega tuttavaks. „Maal elades on naabrid väga tähtsad ja naabrid ju selleks ongi, et oleks kelle poole murega pöörduda,” ütles Küllike Valk.
Foto Arvo Tarmula
