Foto: Krista Kumberg
Haapsalu lasteraamatukogu bibliograafi Krista Kumbergi koduaias Ristil pesitseb siil kuue pojaga.
Siili pesa on tööriistakuuris. Jaanilaupäeva hommikul kella 10-11 ajal tõi siiliema pojad õue jalutama.
„Kuus pisikest. Armsad nagu tited ikka,” ütles Kumberg.
Siilipojad on Kumbergi sõnul nii julged, et lubavad katsuda – kurgu alt kutistada ja otsaette näpuga pai teha. Ema on pelglikum.
„Üritas poegi nattipidi minema tassida, aga kuidas sa tassid, kui okkad on ees,” ütles Kumberg.
Pojad ukerdasid Kumbergil lausa varvaste ümber, ema hoidis veidi eemale, pobises ja turtsus pahuralt.
„Korjasin neile tigusid. Oi, kus läks raginaks! Söövad või sõrmed ära,” ütles Kumberg.
Siilipesakond on Kumbergi aias ka varem olnud. „Siile on olnud igal suvel, aga peenikest peret on olnud üle aasta,” ütles Kumberg.
Tunamullu oli poegi vähemalt neli ja siili pesa oli aialaua all. Sealt tassis siiliema küll pojad jasmiinipõõsasse, kus oli vaiksem ja turvalisem.
Fotod: Krista Kumberg
Väga lahe!
Minu lapsepõlves kodus oli see enesest ostetav, et meie heinakuuni all siilid talvitusid ja oma poegadega igal suvel ringi jalutasid. Kui pojad olid väikesed siis nad polnud üldse teravad, vaid sellised pehmekesed.