Merepäästeõppus. Foto: arhiiv
Navigatsioonihooaja esimesel kuul laekus politsei- ja piirivalveameti merevalvekeskusele 16 teadet merel ja piiriveekogudel hätta sattunud inimestest.
Neist päästeti kümme, ise pääses neli ja hukkus kaks inimest. Enim laekus teateid inimeste kohta, kes polnud kokkulepitud ajaks kaldale jõudnud.
„Hea on tõdeda, et vee peale minejad annavad lähedastele oma plaanidest teada. Kui kokkulepitud ajaks tagasi pole jõutud, on võimalik vajadusel alustada otsingu- ja päästetöödega ning võimalikult täpse info olemasolul saab merepäästeoperatsiooni algusest keskenduda kõige tõenäolisemale piirkonnale, kus abivajaja võib asuda,“ ütles PPA valmisoleku- ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla.
Näiteks 11. mail kell 18.17 teatas naisterahvad merevalvekeskusele, et tema abikaasa suundus kella 14.30 paiku Heltermaalt purjelauaga Rohukülla, aga pole kohale jõudnud. Merevalvekeskus saatis võimalikku hättasattunut otsima Haapsalu merepäästeüksuse, samas küsitleti ka liinilaevasid.
Parvlaev Tiiu pardalt nähtigi Rukkirahust lääne pool purjelaudurit, kes istus laua peal, aga abi saamiseks märku ei andnud.
Häirekeskus ühendas merevalvekeskusele kõne ka Kärdlas olnud meesterahvalt, kelle pojad olid enne Rukkirahu näinud parvlaevalt Leiger purjelaual istuvat inimest, kes vehkis kätega. Kell 18.57 leidis merepäästeüksus väga väsinud kannatanu, kes üritas improviseeritud mõla abil kaldale saada, üles. Purjelaudur arstiabi ei vajanud.
Kohtla sõnul laekuski mais enim teateid kadunud või teadmata asukohaga inimeste kohta. Juhtumite hulgas oli ka juhitavuse kaotanud veesõidukeid, üle parda kukkumine, madalikule sõitmine, mootoririke ja õnnetus, kus uppunud autos oli inimene.
Politsei tuletab meelde, et enne vee peale minekut tuleb ära teha kodutöö, st mitmesugused ettevalmistavad tegevused selleks, et reis üldse ette võtta, olgu selleks siis kaarditöö ja ilmaolude kontroll, aga ka veesõiduki kontroll.
„Lisaks tuleb vee peale minnes kaasa pakkida õige varustus, aga ka tankida piisav kogus kütust. Samuti peaks kaasas olema pürotehnika ja vähemalt veekindlas kotis mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda. Vee peal liikudes tuleks selga panna päästevest, sest ootamatult jahedasse vette kukkudes osutub vesti selga panek keeruliseks ning veesolija tegeleb tegelikkuses hoopis külmašokiga toimetulekuga – jahedasse vette sattunud inimest võib haarata paanika, ta hakkab kontrollimatult kiirelt hingama ning õhku ja seoses sellega ka vett sisse ahmima. Niimoodi kurnab kannatanu oma keha kuni ta lõpuks kaotab teadvuse,“ tuletas meelde juhtivkorrakaitseametnik.
Merel hätta sattudes saab abi Merevalvekeskuse numbrilt 6191224.
