Sajad huvilised külastasid laupäeval Märjamaa ja Virtsu kitsarööpmelise raudtee endiseid jaamahooneid.
Jaamatuur oli korraldatud nii, et nii Märjamaalt kui ka Virtsust startisid huvilised üheaegselt. Organiseeritud tuuritajatele lisaks olid jaamahooneid uudistamas ka omal käel reisijad.
Seira külas suvitav Karmen Kruus tuli vaatama, mis on saanud Rootsi raudteejaamast. „Meil on siin suvila, aga minu ema elab siin ja minu tädi on selles kauplusemajas sündinud,” osutas Kruus jaamahoonest poolesaja meetri kaugusel lösutava laguneva maja suunas.
Kruus on nii noor, et ei tea Virtsu raudteest midagi. „Mäletan ainult, et siin oli tihe võsa,” ütles ta.
Pood, mida röövis Hirmus Ants
„1943. aastal oli siin veel pood. Minu isa oli siin viimane poodnik,” meenutas Karmen Kruusi praegu Tallinnas elav tädi Tiina Lehestik. „Minu vanemad Leida ja Johannes Kruus pidasid poodi ja elasid kõrvaltoas,” meenutas Lehestik.
„Ükskord me vennaga läksime leti tagant kommi võtma. Revident oli just sel päeval poes ja ütles: “Lapsed poes leti taga!” Siis jooksime ära,” mäletas Lehestik kolmveerand sajandi tagust aega.
1950. aastate algul olevat Rootsi jaama pood veel lahti olnud, kuid siis tulnud lõpp. „Kui ma 1956. aastal kooli läksin, siis minu meelest poodi enam polnud, sest muidu me oleksime ikka siin poes käinud,” meenutas Seira külast pärit Arvi Ara. Raudteest olnud tema sõnul aga palju kasu. „Vigalas sai rongiga koolis käidud,” nentis Ara.
Korstnapühkija ja vallavolinik Meelis Malk meenutas, et sellest poest käinud matti võtmas ka kurikuulus metsavend Hirmus Ants. Jaama paregune omanik Maigi Magnus teadis lisada, et see sünge lugu juhtunud 1948. aastal.
Märjamaalt liikuma hakanud bussis oli poolsada kitsarööpmelise raudtee huvilist, nende seas Haapsalu kutsehariduskeskuses giidiks õppiv Priit Issak. Tema sõnul ei mahtunud kõik huvilised hommikul bussigi. Märjamaalaste esimene peatus oli Vigalas, seal oli uhke vastuvõtt – puhkpilliorkester. Vigalast tuldud otse üle Rumba kivisilla, lagunevat jaamahoonet vaatama ei mindud.
Karuse jaama lähedal veskis elav Issak ütles, et tema nn kodujaamas näidatakse ehtsa filmiprojektoriga ringvaate „Nõukogude Eesti” seda osa, milles on juttu viimase rongi väljumisest Virtsust 25. mail 1968.
Müür ja maalapp
Rootsi jaam sattunud selle praeguste omanike, kunstnikepaari Maigi Magnuse ja René Reinumäe kätte juhuslikult. Kunstiakadeemias õppinud Magnus ja Reinumäe olnud lõhkise küna ees, sest kool hakkas läbi saama ja siis poleks enam olnud ateljeeruume, kus tööd saaks teha. Nii hakatigi endale kohta otsima.
„Renéga vaatasime, et võiks lihtsalt mingi koht olla. Neli müüri kuskil või maalapp…,” meenutas Magnus. Kinnisvarakuulutustest jäänud Reinumäele silma Rootsi jaam. Esimene ehmatus olnud jaamahoonet uudistama tulnuil suur. Jaam oli üleni võsas, jaamahoone esimesel korrusel põrandat enam polnudki, kõik uppus prügisse.
Esialgne kõhklus vähenenud selle tõttu, et jaamahoone hind oli langenud ja ka neil enesel tekkis võimalus selle ostmiseks. „Mõtlesime, et oh, see on just see, mida me tahame. See on nii äge!” nentis Magnus.
Magnus ja Reinumäe ostsid Rootsi jaama 2012. aasta sügisel. „Järgmisel kevadel hakkasime siin toimetama. Krunti võsast puhastades avastasime vahva pargi,” osutas Magnus jaamahoone ümbrusele. „See on Eesti-aegne akaatsiahekk, mis oli siis moes olnud,” silitas Magnus põõsaid.
Kuigi jaamahoone ümbrus on taas ilmet võtmas, on veel palju teha. Aga elu, looming ja maja taastamine Rootsis käib.
„Näeb küll trööstitu välja, kuid tegelikult on juba päris hea,” alustas Magnus oma majavalduse tutvustamist.
„Ühes korteris on remont, selle tahaks juuliks valmis saada. Seal on krohvimistööd pooleli,” tutvustas Magnus jaamahoone ülakorrust. „Teises korteris me elame. Ja külalistele on ka ruum.”
„Kellel on loomingust vaba aeg, teeb remonti,” kirjeldas Magnus omavahelist tööjaotust. „Praegu teen mina remonti ja René teeb tööd, tal on praegu tellimus, mis saab sügisel valmis.”
„Sellest majast saab meie kodu ja ateljee,” ütles maalikunsti ja skulptuuri õppinud Magnus jaamahoone paekivist astmetega trepikojas, kus toretses hiigelsuur, elukaaslase loodud hobusepea skulptuur. „Inimesed võivad tulla siia meie kunsti vaatama. See on kunstnike jaoks täitsa hea koht.”
Rootsi jaama kunstnikud
- Riisiperest pärit maalikunstnik ja skulptor Maigi Magnus (1983) on 2014. aastast Lihula muusika- ja kunstikooli õpetaja.
- Rakverest pärit skulptor René Reinumäe (1978) on ka 2013. aastal valminud Boriss Jeltsini bareljeefi autor. Viimane asub Tallinnas Nunne tänavas, Patkuli trepi juures.
Fotod: Urmas Lauri
