Aprilli keskel alustati Risti veetorni renoveerimisega, tööd on praeguseks lõppenud ja täna tahab ehitaja töö Lääne-Nigula vallale üle anda.
Agretten OÜ projektijuht Ott Liivlaid ütles, et veetorn on nüüd korras asi, aga alati jääb veel midagi teha. “Teisel aastal saab ehk veel raha ja jälle midagi uut teha,” nentis Liivlaid.
Töömehi oli pooleteise kuu jooksul veetornis ametis kolm-neli. “Maja väike, ega sinna poleks rohkem tööle mahtunudki,” lausus Liivlaid.
Renoveerimise käigus olnud töömeestel ka ootamatusi. “Et aknad olid mädad ja osa laudisest samuti,” meenutas Liivlaid ja lisas, et renoveerimisega on alati nii.
“See hoone on selleks korraks küll päästetud. Ehk saab järgmisel aastal veel raha, et katust vaadata,” arutles Liivlaid.
Veetorni vastas üle tee on jaama raudkivist pumbamaja. Selle tarvis praegu projektiraha pole, kuid kunagi loodetakse ka see üles vuntsida.
Risti veetorni renoveerimise praeguses etapis saadi raha veidi üle 20 tuhande euro.
Risti raudteejaama veetorni renoveerimine on osa Eesti-Läti programmist tööstuspärandi taaselustamiseks ja turismi arendamiseks ning et Euroopa regionaalarengu fondist saadakse selleks 971 655 eurot, millele lisandub kaasfinantseertimisega 171 470 eurot.
Risti veetorn
- Keila-Haapsalu raudteeliini veetornid on ehitatud koos teiste jaamakompleksi hoonetega aastail 1904.–1905. Analoogse projekti järgi ehitati nii Risti, Haapsalu kui ka Riisipere jaama veetorn.
- Oma algset funktsiooni – auruvedurite veega varustamist – täitsid tornid arvatavasti kuni 1970. aastateni.
- Torn varustas auruvedureid veega, selle tarbeks paikneb torni ülaosas veepaak ehk reservuaar. Terasest veepaagi suurus on u 60 kuupmeetrit ning see toetub kivist müüriosa laiendatud ülaosale. Vesi pumbati ligi 15 m kõrgusele (veetaseme ülempiir) paaki aurupumbaga varustatud pumbajaama kaudu.
Vt ka: “Risti veetorn lüüakse üles”
Fotod: Urmas Lauri
Vaimustav! Loodame, et millalgi jõuab järg ka Haapsalu veetornini 🙂