0

Reportaaž linnumessilt: tihasevõrgud, linnuvaatlusralli ja isetehtud pealtkuulamisseade

Tarmo Õuemaa

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Haeska linnumess peeti sobivalt vabas looduses. Foto Arvo Tarmula

Läänemaal Haeska külas linnuvaatlustorni all peeti laupäeval Eesti esimene linnuhuvilistele mõeldud mess, kus kohaletulnud said nii hüva nõu, meelelahutust kui ka asjakohast kaupa.

Mere ääres värskes õhus peetud messil tutvustasid firmad oma fototehnikat, väljas olid ornitoloogiaühing ja Eestis linnuharrastust propageeriv Soome organisatsioon Viron Lintuseura, keskkonnaamet ja Eestimaa looduse fond. Peeti linnuvaatlusvõistlus. Ainult külastajaid oli vähevõitu.

Värvikeetmisest häälepüüdmiseni

Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus jagas oma laualt pärandkultuuri koolitustega seotud materjale, mis Matsalu lahe lõuna- ja põhjakaldal on tulemas. Kui seni on olnud üritusi rohkem Penijõe poolel lahte, siis nüüd hakkab ka siin rohkem olema, kinnitas ta. „Eelmine aasta oli Haeskas tööriistapäev, sel aastal tuleb 15. juulil saepäev.“

Veel ei ole kindal, kas tuleb reheahju või katuseparanduse koolitus Saleveres. Kindlasti tuleb Läänemaal augustis keeduvärvikoolitus ehk rootsipunase värvi tegemise koolitus. Traditsioonilisemad on koolitused kivimüüri ladumiseks ja palgivahetuseks.

Kallavuse sõnul käib koolitustel põhiliselt kaks gruppi –majaomanikud ja fännid. „Fännid tulevad üle Eesti kohale, nad tahavad lihtsalt kaasa lüüa,“ kirjeldas Kallavus.

Majaomanikud, kes koolitusele tulevad, ei arva tingimata, et pärast koolitust suudaks kõik ise korda teha. „Aga vähemalt ollakse pärast pädev hindama, kas koju palgatud meister on asjatundlik või mitte. Ja et oskaks hinnata, kui tõsine probleem on oma majas,“ ütles ta.

See ei tähenda, et koolitustest ei õpiks. „Oli kivimüüri ladumise koolitus, ilm kiskus ka ära. Ja siis oli kari tüdrukuid, kes polnud seda enne kunagi teinud. Õhtuks oli 11 meetrit korralikku kivimüüri, meeter lai. ja nad rääkisid, issand, kui lihtne see oli,“ jutustas Kallavus.

Veljo Runnel on loodushäälte salvestamisega tegelenud juba 15 aastat. Haeskas demonstreeris ta seadet, mida saab igaüks ise ja odavalt kokku panna, et kvaliteetsemalt linnuhääli salvestada. Salvestajaks oli vana Olympuse diktofon, mille mikrofoni ümber oli pandud parabool ja peale svamm. Svamm vähendab juhuslikku müra, parabool võimendab ja nagu iga proovija sai ise veenduda, võis seadme abil kuulata vaikset juttu mitmekümne meetri kauguselt. Tähtis on mikrofon paraboolis õigesse kohta sättida, sinna, kuhu heli koondub.

„Üha rohkem on neid, kes loodust mitte ainult ei pildista, vaid ka filmivad,“ selgitas Runnel. „Aga linnud on ju kaugel. Sellise seadmega saab heli enam-vähem korralikult kätte.“

Haeska hollandlane püüab linde võrkudega

Haeska kohalik hollandlane Trinus Haitjema oli puude vahele tõmmanud nii peenikesed võrgud, et tähelepanematu külaline oleks vabalt võinud neisse sisse marssida. Nende võrkudega püüab Haitjema iga sügis kuni kaks tuhat lindu.

„Püüame rõngastamiseks. Märgistame linnud, et kui nad mujal kinni püütakse, teataks nende kohta, et nad on siin olnud. Nii saab teavet selle kohta, kuidas lindude ränne käib,“ rääkis ta.

„Iga sügis ei ole ühesugune, aga tavaliselt püüan sügise jooksul 1000-2000 lindu. Peamiselt püüan tihaseid,“ ütles ta.

Haitjema sõnul ole võrgupüük tihastele ohtlik. „Aga võrgust peab nad välja võtma inimene, kes seda oskab,“ ütles ta. Haitjema võtab linnu võrgust lahti, paneb kotikesse ja siis mõõdab, kaalub, ja kogub kõikvõimalikku muud infot.

Rõngastatud lindude osakaal on väga väike. „Sügise jooksul ehk korra õnnestub mul püüda rõngastatud lind. Ka neid linde, mida mina olen rõngastanud, leitakse väga harva. Rõngastan umbes 500 lindu aastas ja teate mõne sellise leidmise kohta saan ehk 2-3 korda aastas,“ ütles ta.

Hollandlane Trinus Haitjema sattus esimest korda Eestisse 2000. aastal, kui uuris väikeluike. 2007 asus ta siia koos perega elama. „Elame siit umbes kilomeetri kaugusel,“ ütles ta.

„Eesti on meile nagu muinasjutt. Kõik on tore – loodus on tore, inimesed on toredad, väga rahulikud. See on Lääne-Euroopas puudu,“ ütles ta.

Linnurallil vaadeldi üle 150 linnuliigi

Messiplats oli finišiks ka Haapsalu esimesele linnurallile, mille korraldas linnuklubi Birding Haapsalu. Läbiviija Tarvo Valkeri sõnul erines Haapsalu linnuralli veidi teistest linnuvaatlusvõistlustest, kus on ette nähtud aeg, mille jooksul tuleb võimalikult palju linnuliike vaadelda. „Võistluse ala oli Haapsalu ja endise Ridala valla territoorium. Sellel alal tuli vaadelda algajate klassis 60 linnuliiki ja raskemas kategoorias 120 liiki,“ ütles ta. „Võitsid need, kes said sellega hakkama kiiremini.“

Ralli algas juba kell 5 varahommikul.

Kergemas raskusastmes sai ülesandega kõige kiiremini hakkama võistkond HFK (Haapsalu Fotoklubi) koosseisus Ave Huugen, Kauro Kuik, Peter Lind, Alari Pajula ja Janne Põlluaas. Neil kulus 60 liigi registreerimiseks 2 tundi ja 22 minutit. Täpselt kella 8-ks ehk veidi enam kui pool tundi hiljem oli eesmärgini jõudnud ka teise koha saanud võistkond Sinemaa koosseisus Marge Kaljuvee, Marko Paloveer, Kaia Treier ja Criss Uudam.

Raskemas raskusastmes saavutas esikoha võistkond Kukeke koosseisus Sten Lassmann, Tiiu Tali, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu. Võistkonnal kulus 120 linnuliigi leidmiseks veidi vähem kui 5,5 tundi.

Kokku nähti ja kuuldi kõigi võistkondade peale koguni 151 linnuliiki, mis on Tarvo Valkeri sõnul tuulisevõitu ilma ja ralli piirkonna väiksust arvestade märkimisväärne saavutus, kõneledes siinse piirkonna linnurikkusest.

Kergema raskusastme võistkonnad vaatlesid kokku 122 liiki, raskema raskusastme võistkonnad, aga 131 liiki.

Korraldaja eeskuju on Birdfair

Messi korraldas Tuulingu loodusturismitalu pidaja Ants Ale, kelle maa peal see kõik toimus, ütles, et messi mõte tuli Haeska asukoha pärast. “Siin käib kevadeti ja sügiseti väga palju inimesi Lääne-Euroopast – Šveitsist, Saksamaalt, Inglismaalt, muidugi Soomest,” ütles ta.

“Inglastel on pika traditsiooniga linnumess Birdfair. Mõni aasta tagasi käisin seal koos meie siinsete hollandlastest naabritega, kellega meil oli kahasse stend messi Hollandi boksis. Kuna meil siinkandis sellist messi ei olnud, mõtlesin teha,” ütles ta.

Sel ajal ei peetud ka linnuvaatlushuvilises Soomes veel linnumessi ja Ale lootis, et suudab Haeska messi teha soomlaste jaoks omaks. “Aga mul võttis see nii kaua aega, et nüüd on neil Espoos juba kaks korda oma messi peetud. Aga ega see ei ole võidujooks,” muheles ta.

“Kindlasti teen järgmine aasta jäll,” lubas ta. “Tänavu proovisin – kus sain hakkama, kus ei. Kui suur on eksponentide huvi ja kui suur inimeste huvi.”

Linnuvaatleja Marko Valkeri sõnul on Matsalu Euroopa linnuvaatlejate jaoks ligitõmbav, sest siin on palju erinevaid linnuvaatluskohti lähestikku. “Kui Inglismaal vaatad linnu ära ja tahad järgmist liiki näha, sõidad järgmisse kohta võibolla kuus tundi. Siin sõidad 10-15 minutit. Nädalaga saab palju uusi liike,” ütles ta.

“Mul on mulje, et see väärtus, mille pärast siia üle ilma kokku sõidetakse, on meie oma inimestele nii lähedal et nad ei märka seda,” sõnas Ale. “Šveitsi, Saksa grupid pargivad ennast nädalaks siia ja on õnnelikud, et ei näe kedagi teist. Seda nad tahavadki. Me oleme nii pisike riik, et vahel ma mõtlen, et peaksime ennast tagasi hoidma reklaamimisega. Kui seda vaikust liiga promoda, vajuvad siit lõpuks miljonid üle. Muidugi sõna levib nii või teisiti. Eile rääkisin šveitsi grupi inimesega. Neid on 6-7 miljonit, suur osa riigist on mäed ja inimesed on koondunud orgudesse. Kusagil ei saa olla omaette,” rääkis ta.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz