1.1 C
Haapsalu
Laupäev, 2. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Krista Kallavus

Silt: Krista Kallavus

Galerii: Metskülas valmisid näärisokud

[gallery ids="416883,416884,416885,416886,416887,416888,416889,416890,416891,416892,416893,416894,416895,416896,416897,416898,416899,416900,416901,416902,416903,416904,416905,416906,416907,416908,416909,416910,416911,416912,416913,416914,416915,416916,416917,416918,416920,416921,416922,416923,416924,416925,416926,416927,416928,416929,416930,416931,416932,416933,416934,416935,416936,416937,416938,416939,416940,416941,416942,416943,416944,416945,416946,416947,416948,416949,416950,416951,416952,416953,416954,416955,416956,416957,416958,416959"]   Jõulu teise püha pärastlõunal oli Metsküla rahvamaja rahvast täis – käis suur näärisoku meisterdamine. Matsalu kandi inimesed kutsus näärikommete perepäevale jõulusokkusid valmistama Matsalu rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus. Enne kui meisterdamiseks läks tegi Kallavus väikese tagasivaate omaaegsetele rahvakommetele. Tema sõnul on oli talvistepühad vanarahval hoopis pikem periood –algas juba mihklipäevast. „Siis võeti natuke vaiksemaks ja hakati töödega õuest tuppa tulema,“ rääkis Kallavus. Tema sõnul hakkasid siis ringi käima ka mitmesugused sandid, kellest kõige tuttavamad on mardid-kadrid. „Omal ajal olid ka hingesandid,” lisas Kallavus.

Krista Kallavus: miks ei usaldata neid, kes teavad, mida tähendab kogukonnale kool?

[caption id="attachment_408444" align="aligncenter" width="2000"] Krista Kallavus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla elanik, kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus jälgis esmaspäeval Kõmsil toimunud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumist. Kuna ümarlaud võttis arutlusteemaks ka Metsküla algkooli sulgemise ümber toimuva, selgitas Kallavus ringis istunud nooremale seltkonnale, milline on olnud nii Metsküla kooli kui ka sealse kogukonna lugu. Kas teist keegi teab, kuidas saadakse aasta kooliks? Mida see tähendab? See ei tähenda seda, et sul on klassis iga õpetaja kohta neli või viis last, nagu siin on välja toodud. See tähendab seda, et enamus tunde või palju tunde antakse 20 lapsele korraga. See tähendab seda, et sul on mitu klassikomplekti korraga ja see haridus antakse neile lastele väga heas kvaliteedis. Seal, sellessamas rühmas on teiste hulgas ka erivajadustega lapsed. See tähendab koostööd kogukonnaga, ümbritsevate asutustega. See on mitte üksnes kooli töö, see on kogukonna, lapsevanemate, ettevõtjate, kõigi töö. See ei ole ainuüksi selle väikese 20 lapsega Metsküla kooli saavutus. Jah, nad on väga tublid ja nende peal see asi püsib. Siin ongi üks väga oluline küsimus - see on usalduse küsimus, mis on katki läinud. See on läinud katki sellest, mis me oleme näinud, kuidas…

Kooliarutelu Kõmsil: ümarlaud soovitab Läänerannal haridusreformi tagasi pöörata

[gallery ids="408443,408424,408425,408426,408428,408429,408430,408431,408432,408435,408436,408437,408438,408439,408440,408441,408442,408444"] Fotod: Urmas Lauri Kõmsi rahvamajas esmaspäeval korraldatud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumisel jõuti järeldusele, et omavalitsustes, kus on tekkinud probleeme maakoolide sulgemise tõttu, tuleks aeg maha võtta, välja kuulutada nn vaakuumaasta. Esmaspäeva pärastlõunal Kõmsi rahvamajas korraldatud maapiirkondade haridusvõrgustiku ümarlauakohtumisel jõuti nelja ja poole tunni pikkusel maratonarutelul järeldusele, et praegu jõuab veel pidurile vajutada. “Võtta need otsused tagasi, mis kevadel tehti ja teha päriselt sügav, koostöine, avatud protsess koos kogukonnaga ja spetsialistidega, teadlaste ja riigiesindajatega,” ütles ümarlaua korraldanud Mari-Liis Pruul.

Kasari luhta kerkis üle aastakümnete kuhjalava

[gallery ids="378677,378679,378681,378683,378685,378687,378689,378691,378693,378695,378697,378699,378703,378705,378707,378709,378712,378714,378716,378718,378720,378675,378722,378724,378726,378728,378730,378732"] Fotod Kaire Reiljan Üle poole sajandi tagasi võis Kasari luhas näha kummalisi vaiadest ja vitstest moodustisi – kuhjalavasid. Ühel septembri lõpu pühapäeval tuldi Kelu küla alla kokku, et taas selline lava ehitada. „Kohalikud ütlesid, et neil on kaks vaenlast – üks on Vigala mees ja teine Matsalu mees. Kes need võiksid olla?” uuris Matsalu rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus Kasari luhta kuhjalava ehitamiseks kokkutulnutelt. Rahva seast kõlanud pakkumise, et ju see vaenlane vesi oli, kiitis Kallavus heaks. Võis juhtuda, et kui hein oli maha niidetud ja kuivaks saanud, tuli Matsalu mees ehk läänetormid, mis surusid vee Kasari jõkke tagasi ja jõgi ujutas heinamaa üle. Või tuli Vigala mees – Vigala kandist alguse saav Kasari jõgi oli rohke vihma tõttu nii palju toitu saanud, et ei jõudnud Matsalu lahe kitsast suudmest roostiku vahelt end lahte pressida ja ujutas luha üle. „Vesi rikkus suure vaevaga tehtud töö ära,” ütles Kallavus.

Matsalu festivali võitis Iraani põnevik ohustatud linnust

[caption id="attachment_376662" align="alignnone" width="1264"] Iraani looduskaitseinspektorid ajavad taga kaelustrappidega hangeldajaid. Foto: Kaader filmist[/caption] Režissöörid Fathollah Amiri ja Nima Asgari näitavad Iraani keskkonnainspektorite meeleheitlikku võitlust salaküttidega, et päästa hävimisohus kaelustrappe. „Kindlasti oli see sõnumiga otsus,” ütles režissöör Joosep Matjus Lääne Elule. „Otsusega anda peaauhind just sellele filmile väljendas žürii oma meelsust ja maailmavaadet.”

Niitmisvõistluse Matsalu Materdaja võitis teist korda vikatit hoinud mees

[gallery ids="335359,335342,335343,335344,335345,335384,335346,335347,335348,335349,335350,335351,335352,335353,335354,335355,335356,335357,335358,335360,335361,335362,335363,335364,335365,335366,335367,335368,335369,335370,335371,335372,335373,335374,335375,335376,335377,335378,335379,335380,335381,335382,335383"] Fotod: Urmas Lauri Käsivikatiga niitmisvõistluse Matsalu Materdaja esikoha viis koju kunstiakadeemia tudeng Taavi Piibeman, kes hoidis vikatit käes alles teist korda. Napilt kaotas talle Loksa lähedal elav vanahärra Tõnu Sild, kes on käsivikatiga töötanud juba 12aastasest peale.

Galerii: Haeskas saeti ja niideti võidu peale

[caption id="attachment_243822" align="aligncenter" width="900"] Haeska saepäeva koolitajad: Jaan Keerdo (vasakult), Vahur Kõrb ja Peeter Kivimäe. Foto: Urmas Lauri[/caption] Laupäeval peeti Haeska külamajas saepäeva ja toimus iga-aastane käsivikatiga võistuniitmine. Saepäeval räägiti saagide ajaloost, saagide kujunemisest, nende hooldamisest, töödest, mida saagidega teha saab. Saagide kujunemislugu ilmestas Näkiallika tööriistamuuseumi saagide näitus. Tööriistapäeva korraldaja, keskkonnaameti Lääne regiooni kultuuripärandi spetsialist Krista Kallavus oli saagidest rääkima kutsunud spetsialiste eri paigust. Võistusaagimise järel hingetõmbeaega ei antud, kohe tuli võtta vikatid ning end järgmiseks võistluseks valmis seada. „Meil oli paar aastat tagasi vikatipäev, see kukkus nii hästi välja, et teeme seda igal aastal, ükskõik, mis tööriista päev parasjagu käsil on. Võtame vikati ka ikka ette,” ütles Kallavus.