-1.7 C
Haapsalu
Kolmapäev, 4. detsember 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Tarvo Valker

Silt: Tarvo Valker

Aasta lind on tontlik kormoran

[caption id="attachment_438625" align="alignnone" width="1401"] Kormorane näeb sageli meres kividel konutamas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eesti ornitoloogiaühing on kuulutanud 2025. aasta linnuks kormorani – linnu, kelle suhtes on inimestel vastakad tunded. Kormoran, teise nimega karbas, võib oma musta sulestiku ja kõvera kaelaga kividel tiibu kuivatades mõjuda tõesti kummituslikuna. Ka piirkonnad, kus nad pesitsevad, võivad aja jooksul muutuda tontlikuks kormorani väljaheidetest, mis hävitavad kõik rohelise. Kalamehed süüdistavad kormorane selles, et need söövad ära kalavarud. „Kormoran saigi aasta linnuks valitud seetõttu, et ta on saanud palju negatiivset tagasisidet,” ütles Eesti orni

Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: Holbox

[caption id="attachment_438139" align="alignnone" width="1920"] Aedkardinal Holboxis. Foto Tarvo Valker[/caption] Aeg Yucatáni poolsaarel möödus linnutiivul. Märkamatult oligi aeg kolmenädalase reisi viimase sihtkoha Holboxi avastamiseks. Cozumelist tagasi tulles teeme kiire peatuse Cancúnis, kus tagastame oma rendiauto. Samast läheme kohe ka Holboxi viivale bussile. Sinna sõidavad pisikesed ekspressbussid, kuhu mahub korraga kuus-seitse inimest. Sõit on kiire ja mugavas bussis tuleb mul uni kohe peale. Pärast pooletunnist uinakut avan korraks silmad ja märkan kohe teepervel naerupistrikku – taas enda jaoks uut linnuliiki. Pärast seda olen igaks juhuks ärkvel. Kes on kunagi Yucatánis käinud, sellele on Holboxi saar tõenäo

Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: Cozumel

[caption id="attachment_437849" align="alignnone" width="1800"] Koolibri. Foto: Tarvo Valker[/caption] Pärast Calakmuli piirkonnaga tutvumist võtame piki poolsaare idakülge suuna taas põhja poole. Järgmiseks pikemaks peatuspaigaks saab olema Cozumeli saar. Cozumel on umbes kolmandiku võrra väiksem kui Hiiumaa. Saar asub mandrist küll veidi vähem kui 20 km kaugusel, kuid on sellegipoolest unikaalse loodusega. Saarel elab mitmeid endeeme [liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal – toim], kes mandril puuduvad. Muust maailmast rääkimata. Cozumelil leidub seitse endeemset imetajaliiki. Taolisi linnuliike on saarel kaks. Tegelikult on neid siin olnud kolm. Paraku pole Cozumeli pilalindu viimased 15 aastat enam keegi näinud ja suure tõenäosusega on see liik välja surnud. Üks kahest endeemsest linnuliigist jääb meile silma juba majutuskoha hoovis. Nimelt ilmub õitele toituma Cozumeli smaragdkoolibri. See on saarel ühtlasi kõige tavalisem koolibri. Kokku elab siin 20 000–50 000 Cozumeli smaragdkoolibrit

Üle Haapsalu lendas tuhandeid vainurästaid

[caption id="attachment_437536" align="aligncenter" width="1600"] Vainurästas. Foto: Tarvo Valker[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul lendas läinud laupäeva öösel üle Haapsalu mitu tuhat rändel vainurästast. „Väga võimas ööränne, väga tähelepanuväärne,” ütles Valker. Peale Haapsalu tuli teateid öörändest Vormsist ja Tallinnast. „Väga suures osas Eestist tol ööl sadas ja seal parvi ei nähtud,” märkis Valker. Vainurästad olid teel Soomest ja Loode-V

Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: Calakmuli möiraahvid

[caption id="attachment_437529" align="aligncenter" width="1800"] Möiraahvid on kõige valjema häälega maismaaimetajad. Foto: Tarvo Valker[/caption] Chicanná on parim lähtekoht eraldatud Calakmuli jõudmiseks. Calakmul on nüüdseks avastatud maiade linnriikidest üks suurimaid, ületades oma hiilguse ja suuruse poolest isegi Chichén Itzát. Siit on teada koguni 6000 arheoloogilist leidu. Calakmuli peamine püramiid on seniste teadmiste põhjal kogu maiade tsivilisatsiooni kõrgeim – selle tipp ulatub 50 meetrini. Calakmuli on kõikjal kirjeldatud kui erakordselt eraldatud paika. Kohta, kuhu satuvad tõelised elamusteotsijad ja seiklejad. Ja kaard

Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: Chicanná vaikelu võlu

[caption id="attachment_437159" align="alignnone" width="1920"] Lõuna-Mehhikost kuni Costa Ricani levinud Põhja-tüükasorr on maailma üks omapäraseima välimusega linnuliike. Foto Tarvo Valker[/caption] Pärast pikka autosõitu jõuame õhtuhämaruses oma uude peatuspaika – Chicannásse. Siinne majutus on loodushuvilisele lihtsalt suurepärane. Siin ootavad puhkajat eraldiseisvad majad keset metsa. Kuigi majutuskoht asub maanteest vaid mõnesaja meetri kaugusel, pole liiklusmüra üldse kuulda. Puhkeküla peamajas saab korralikku hommikusööki ja olemas on ka restoran, kus saab nii lõunatada kui ka õhtust süüa. Siin kohtame esimest korda ka teisi linnuvaatlejaid – enamik neist on tulnud USAst. Kohe esimesel hommikul ärgates on õues kuulda väga palju erinevaid linnuhääli. Helipilt on muidugi hoopis teistsugune kui kodumaal. Ühtegi Eestis esinevat linnuliiki me nelja päeva jooksul siin ei näegi. Kõige häälekamad on pruunnäärid. Nad on õige pisut kogukamad kui pasknäärid ning umbes sama pika sabaga nagu meie harakad. Kui õite juures ka

Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: Mehhiko teed ja külad

  [caption id="attachment_436893" align="alignnone" width="1920"] Foto: Tarvo Valker[/caption]   Celestúnist viis meid teekond üha väiksematesse paikadesse. Suure põnevusega ootasime eraldatud Calakmuli jõudmist. See oli üks aeganõudev ja pikk teekond, niisiis oli plaan teha teel ka üks vahepeatus Uxmalis, kus asuvad samuti ühed maiade varemed. Selle pikema autosõidu valguses on asjakohane rääkida veidi lähemalt Mehhiko teedest ja küladest. Celestúnis flamingoretke juhtinud giid Alex soovitas meil Calakmuli poole sõita ringiga mööda uut suurt kiirteed. Meie seda soovitust siiski ei järginud ja kulgesime läbi aeglasema otsetee. See viis läbi istanduste, väikeste külade ja selle kõige vahel ka läbi kauni looduse. Kuna autos oli navigatsiooniseade ja lisaks oli meil kaasa võetud paberkaart, siis

Üle Läänemaa lendavad kümned tuhanded linnud

[caption id="attachment_325221" align="alignnone" width="1920"] Haned. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sel nädalal lendasid üle Läänemaa kümned tuhanded raba- ja suur-laukhaned, keda ornitoloog Tarvo Valkeri hinnangul kuulsid ja nägid kõik Läänemaa elanikud. Suurem rändeaeg on Valkeri sõnul käsil viimaseid nädalaid, veel on saabumas põhja poolt tulevad liigid. Nii on Põõsaspea neemel juba näha olnud 50 000pealisi valgepõsk-laglede rändeparvi, kuid neid on üle Eesti lendamas veelgi. Tulemas on põhjamaised luiged ehk laulu- ja väikeluiged. See, et luiki veel palju läbi rännanud pole, näitab, et põhjapoolsetel aladel ei ole külmaks läinud. Veel on vähe läbi rännanud ka hallrästaid. Tõenäoliselt paari nädala pärast muutub rändavate lindude hulk väiksemaks.

Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: Celestún ja punaflamingod

caption id="attachment_436520" align="aligncenter" width="1920"] Punaflamingode roosakas värvus tuleb krevettide söömisest. Foto: Tarvo Valker[/caption] Pärast Chichén Itzá külastamist oli meie järgmiseks sihtkohaks Yucatáni poolsaare looderannikul asuv Celestún. Tegu on kalurilinnaga, mis on oma 8000 elanikuga veidi väiksem kui Haapsalu. Celestúni on küll mitmel pool kirjeldatud turismikohana, kuid võrreldes paljude teiste kohtadega nägime siin turiste oluliselt vähem. Kui aga natukenegi mere äärest kaugemale minna, ei teki üldse tunnet, et see võiks olla kuurortlinn. Ehedus ongi Celestúni üks suuri võlusid. Turiste ja turistidele „serveeritud” Celestúni võib näha eelkõige rannas jalutades. Siin ootavad puhkajaid rannaliival asuvad restoranid ning kümned paadimehed, kes on valmis turiste merele viima. Peamiseks põhjuseks Celestúni sõitmiseks on linnud.

Linnud viivitavad rändega

[caption id="attachment_436343" align="alignnone" width="1600"] Hallhaned. Foto: Tarvo Valker[/caption] Veel septembri viimasel nädal võis Haapsalus kohata mitmesajapealisi suitsupääsukeste parvi, kes ei rutanud lahkuma. „Kägu nähti palju ja öösorri, kes viivitasid rändega, sest ilm oli soe,“ ütles ornitoloog Tarvo Valker.