Silt: Tarvo Valker

[caption id="attachment_434685" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valker rõngaste tasuliseks muutumises enamikule harrastajaile suurt probleemi ei näe. Foto Kaire Reiljan[/caption] Keskkonnaagentuur kavatseb muuta lindude ja nahkhiirte märgistusrõngad tasuliseks. Linnuvaatlejate seas tekitab plaan vastakaid arvamusi. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Ragne Erimäe ütles Lääne Elule, et rõngastamine on tasuline mitmel pool Euroopas, sealhulgas näiteks Belgias, Hollandis, Suurbritannias, Poolas, Slovakkias ja Tšehhis. Eestis on rõngaste eest seni maksnud riik. Erimäe sõnul on plaanitava muudatuse põhjus ühelt poolt keeruline majanduslik seis Eestis, sest rõngastamise korraldamisest tekib riigile töökoormus ja halduskulu. Teisalt on praegune olukord, kus kõik soovijad saavad märgistamiseks tasuta rõngaid, toonud kaasa probleeme, märkis ta. „Kõik märgistajad ei tunneta selle tegevusega kaasnevat vastutust. Taotletakse luba, kuigi pole plaanis aktiivselt iseseisvalt märgistamist alustada, aruandeid ei esitata õigeaegselt, märgistamiste lõpetamisel jäetakse märgised tagastamata, märgiste kaotamisest ei anta teada, vaid küsitakse nende asendamiseks uusi j

[caption id="attachment_439148" align="aligncenter" width="1920"] Mustlagle Põõsaspeal. Foto: Tarvo Valker[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul viivitavad meie lähedal talvituvad sulelised rändega, sest novembrikuu oli keskmisest märksa soojem. Detsembri esimestel pä

[caption id="attachment_424999" align="alignnone" width="1920"] Linnuvaatleja Tarvo Valker. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valkeri mullu detsembris Facebookis tehtud üleskutset vaadelda aastas sada linnuliiki järgib üle 700 inimese, kellest üle 250 on saanud sada sulelist täis. „Kõige aktiivsemad vaatlejad on kirja saanud üle 250 liigi,” ütles Valker. „Tavaelu kõrvalt on see väga korralik tulemus.” Eesti aas

[caption id="attachment_438625" align="alignnone" width="1401"] Kormorane näeb sageli meres kividel konutamas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Eesti ornitoloogiaühing on kuulutanud 2025. aasta linnuks kormorani – linnu, kelle suhtes on inimestel vastakad tunded. Kormoran, teise nimega karbas, võib oma musta sulestiku ja kõvera kaelaga kividel tiibu kuivatades mõjuda tõesti kummituslikuna. Ka piirkonnad, kus nad pesitsevad, võivad aja jooksul muutuda tontlikuks kormorani väljaheidetest, mis hävitavad kõik rohelise. Kalamehed süüdistavad kormorane selles, et need söövad ära kalavarud. „Kormoran saigi aasta linnuks valitud seetõttu, et ta on saanud palju negatiivset tagasisidet,” ütles Eesti orni

[caption id="attachment_438139" align="alignnone" width="1920"] Aedkardinal Holboxis. Foto Tarvo Valker[/caption] Aeg Yucatáni poolsaarel möödus linnutiivul. Märkamatult oligi aeg kolmenädalase reisi viimase sihtkoha Holboxi avastamiseks. Cozumelist tagasi tulles teeme kiire peatuse Cancúnis, kus tagastame oma rendiauto. Samast läheme kohe ka Holboxi viivale bussile. Sinna sõidavad pisikesed ekspressbussid, kuhu mahub korraga kuus-seitse inimest. Sõit on kiire ja mugavas bussis tuleb mul uni kohe peale. Pärast pooletunnist uinakut avan korraks silmad ja märkan kohe teepervel naerupistrikku – taas enda jaoks uut linnuliiki. Pärast seda olen igaks juhuks ärkvel. Kes on kunagi Yucatánis käinud, sellele on Holboxi saar tõenäo

[caption id="attachment_437849" align="alignnone" width="1800"] Koolibri. Foto: Tarvo Valker[/caption] Pärast Calakmuli piirkonnaga tutvumist võtame piki poolsaare idakülge suuna taas põhja poole. Järgmiseks pikemaks peatuspaigaks saab olema Cozumeli saar. Cozumel on umbes kolmandiku võrra väiksem kui Hiiumaa. Saar asub mandrist küll veidi vähem kui 20 km kaugusel, kuid on sellegipoolest unikaalse loodusega. Saarel elab mitmeid endeeme [liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal – toim], kes mandril puuduvad. Muust maailmast rääkimata. Cozumelil leidub seitse endeemset imetajaliiki. Taolisi linnuliike on saarel kaks. Tegelikult on neid siin olnud kolm. Paraku pole Cozumeli pilalindu viimased 15 aastat enam keegi näinud ja suure tõenäosusega on see liik välja surnud. Üks kahest endeemsest linnuliigist jääb meile silma juba majutuskoha hoovis. Nimelt ilmub õitele toituma Cozumeli smaragdkoolibri. See on saarel ühtlasi kõige tavalisem koolibri. Kokku elab siin 20 000–50 000 Cozumeli smaragdkoolibrit

[caption id="attachment_437536" align="aligncenter" width="1600"] Vainurästas. Foto: Tarvo Valker[/caption] Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul lendas läinud laupäeva öösel üle Haapsalu mitu tuhat rändel vainurästast. „Väga võimas ööränne, väga tähelepanuväärne,” ütles Valker. Peale Haapsalu tuli teateid öörändest Vormsist ja Tallinnast. „Väga suures osas Eestist tol ööl sadas ja seal parvi ei nähtud,” märkis Valker. Vainurästad olid teel Soomest ja Loode-V

[caption id="attachment_437529" align="aligncenter" width="1800"] Möiraahvid on kõige valjema häälega maismaaimetajad. Foto: Tarvo Valker[/caption] Chicanná on parim lähtekoht eraldatud Calakmuli jõudmiseks. Calakmul on nüüdseks avastatud maiade linnriikidest üks suurimaid, ületades oma hiilguse ja suuruse poolest isegi Chichén Itzát. Siit on teada koguni 6000 arheoloogilist leidu. Calakmuli peamine püramiid on seniste teadmiste põhjal kogu maiade tsivilisatsiooni kõrgeim – selle tipp ulatub 50 meetrini. Calakmuli on kõikjal kirjeldatud kui erakordselt eraldatud paika. Kohta, kuhu satuvad tõelised elamusteotsijad ja seiklejad. Ja kaard

[caption id="attachment_437159" align="alignnone" width="1920"] Lõuna-Mehhikost kuni Costa Ricani levinud Põhja-tüükasorr on maailma üks omapäraseima välimusega linnuliike. Foto Tarvo Valker[/caption] Pärast pikka autosõitu jõuame õhtuhämaruses oma uude peatuspaika – Chicannásse. Siinne majutus on loodushuvilisele lihtsalt suurepärane. Siin ootavad puhkajat eraldiseisvad majad keset metsa. Kuigi majutuskoht asub maanteest vaid mõnesaja meetri kaugusel, pole liiklusmüra üldse kuulda. Puhkeküla peamajas saab korralikku hommikusööki ja olemas on ka restoran, kus saab nii lõunatada kui ka õhtust süüa. Siin kohtame esimest korda ka teisi linnuvaatlejaid – enamik neist on tulnud USAst. Kohe esimesel hommikul ärgates on õues kuulda väga palju erinevaid linnuhääli. Helipilt on muidugi hoopis teistsugune kui kodumaal. Ühtegi Eestis esinevat linnuliiki me nelja päeva jooksul siin ei näegi. Kõige häälekamad on pruunnäärid. Nad on õige pisut kogukamad kui pasknäärid ning umbes sama pika sabaga nagu meie harakad. Kui õite juures ka

  [caption id="attachment_436893" align="alignnone" width="1920"] Foto: Tarvo Valker[/caption]   Celestúnist viis meid teekond üha väiksematesse paikadesse. Suure põnevusega ootasime eraldatud Calakmuli jõudmist. See oli üks aeganõudev ja pikk teekond, niisiis oli plaan teha teel ka üks vahepeatus Uxmalis, kus asuvad samuti ühed maiade varemed. Selle pikema autosõidu valguses on asjakohane rääkida veidi lähemalt Mehhiko teedest ja küladest. Celestúnis flamingoretke juhtinud giid Alex soovitas meil Calakmuli poole sõita ringiga mööda uut suurt kiirteed. Meie seda soovitust siiski ei järginud ja kulgesime läbi aeglasema otsetee. See viis läbi istanduste, väikeste külade ja selle kõige vahel ka läbi kauni looduse. Kuna autos oli navigatsiooniseade ja lisaks oli meil kaasa võetud paberkaart, siis